[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 2 artiklit

Veeriku1-le›, rahvakeeles ka Sassi Vllküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Valjala vallas (Sassi mõis).  A3
Küla moodustati pärast mõisamaade jagamist Sassi mõisa südamesse, külana mainitud 1922. a rahvaloenduse materjalides. Nime aluseks võib olla veerik : veeriku ’tsetverik (Vene õõnesmõõt)’, ’neljandik’. Sassi mõisa kohta on teateid a-st 1479 (Kabbell), mõis on rajatud nähtavasti pärast 1453, kui küla (Kappel) panditi Hinrik Saßile. Eestikeelne nimi tuleneb XVI–XVII saj omanike von Sasside perekonnanimest (vrd 1789 loodusnimena Sassemoise Arro). Mõisa saksakeelne nimi Kabbil võib viidata kabelile, mis võis paigas olla enne Valjala kiriku ehitamist.MK
BHO: 160; Buxhövden 1851: 99;  EAA.2072.3.426f, L 71, foolio 2; EAN; EM: 125; Ligi 1961: 374; SK I: 369, 488

Veeriku2-leTMrTartu linnajagu (Maarjamõisa mõis), 1927 Muulialune (Veeriku).  C1
Tekkinud kunagise Ropka valla Veeriku talu maadele kujunenud alevist, mis liideti Tartuga 1921. Jääb Poola ajal rajatud Muuli mõisa maadele (XVI saj Kirotaya ehk Mulemoise, 1638 Kiritamoysa, 1782 Mulemois ehk Kirritoga). Kirotaya seostub kas lõunaeesti sõnaga kirotaja ’kirjutaja’ või mõne oja-osist sisaldava liitsõnaga. M. J. Eiseni arvates võib Muuli tulla omaniku nimest. Seda nime on küll esinenud (nt 1302 Hermann Mule), ent pole andmeid mõisa omamise kohta. Mõisa nimi pärandus talule, kuhu 1891 rajati pidalitõbiste varjupaik. Vrd Maarjamõisa, Veeriku1. – EE
EM: 153, 168; Hupel 1774–1782: III, 251; Kirt 1988: 242–243; Rev 1638 II: 125; Tartu 1927: 269

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur