[KNR] Eesti kohanimeraamat

Vedra ‹`Vetra ~ -sse› LNg – küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (Uuemõisa mõis), 1521 Vidder, 1539 Ffidder, 1798 Widdra.  A3
● Põlisküla, XVI saj kuulus piiskopile, hiljem Uuemõisa järgi. Juba sajandite eest välja kujunenud nime päritolu pole teada. Võrdluseks võiks tuua alamsaksa isikunimed Wed(d)er, Widder, Vedder, Vetter. Häälikuliselt lähedased on ka eesti viderik, viderbik, vidervik ’võserik’ ja kaugemalt murdest viderik ’kõverik’. 1970. a-tel oli jagunenud Vedra I ja Vedra II külaks. Vedra I küla on kutsutud ↑Künda külaks, Vedra II küla osi on nimetatud Heeringa ehk Eeringa, Hiialtse (↑Mõisaküla⁴) ja Tui (1726 Tury, 1797, 1844 Tui) külaks varasemate külade järgi. Ülejäänu oli „täis Vedra“, sh omaette paigana Vapra talud. Vedraga on 1977 liidetud Veskiküla (1871 Weski, u 1900 Вески, 1970 Veski). Vrd Vedruka. – MK
Bahlow: 531, 546, 560; BHO: 657; KN; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 132; Schmidt 1844; Schmidt 1871; Stackelberg 1926: 210; Stackelberg 1928: 196; VMS