[KNR] Eesti kohanimeraamat

Vastseliina2 [`vastse‿liina] ‹-`liina›, kohalikus pruugis `Vahtsõ‿liina Vas – kihelkond ajaloolisel Võrumaal, sks Neuhausen, 1688 Nyenhußens Kiörckas Pastorat, 1782 Wasselina ~ Wastselina kihhelkund.
● Eraldiseisva Vastseliina kihelkonna tekkimise ajaks peetakse 1626. a, kui ametisse asus luterlik pastor Christiern Henrici. Vastseliina linnuses oli kirik tõenäoliselt selle rajamisest peale 1342. a. Linnusest eraldi rajatud puukirikust ja kirikumõisale maa eraldamisest on juttu 1638. a revisjonis, need hooned on nähtaval 1688. a kaardil. Varem ei ole Rõuge ja Vastseliina omavahel selgelt eristatavad olnud, kuna põhimõtteliselt kogu hilisem Rõuge kihelkond kuulus keskajal Vastseliina linnuse alla. XVII saj revisjonides on teateid, et Poola ajal teenis üks preester nii Rõuges, Vastseliinas kui ka Kirumpääl. 1627. a oli maade tänapäevane jaotumine kahe kihelkonna vahel ilmselt juba kindlaks määratud. Kuigi revisjon mainib, et Rõuge kiriku alla kuulub ka Vastseliina talupoegi, peeti sellega silmas hilisema Haanja mõisa talupoegi. Vastseliina khk kirik oli linnuse juures kuni hävimiseni Põhjasõjas. 1725. a valmis uus kirik enam-vähem praeguses asukohas Külaoru külas. Vrd Vana-Vastseliina. – ES
EAA.308.2.1.189, L 1; Hupel 1774–1782: III, 284; Rev 1624/27 DL: 8; Rev 1638 I: 160–161; Roslavlev 1976: 6, lisa nr-ta lk