[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Vastse-Roosa [`vastse-roosa] ‹-`Roosa ~ -sse›, kohalikus pruugis `Vahtsõ-Roosa`Vahtsõ-`Ruusa ~ `Vahtsõdõ-`RuusaHarküla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Mõniste vallas, mõis, läti Jaunroze, sks Neu-Rosen, Catharinenhof (kuni 1821), 1922 Roosa-Vastse (asundus), 1932 Vastse-Roosa.  A4
Vastse-Roosa kohal olid Rootsi ajal Mõniste mõisa Kerro talud (1798 küla ja veski Kerromets. Vana nimi on tänapäevani säilinud metsanimena Kreolasõ mõts ehk Kreolaan). XVIII saj tehti nende asemele Mõniste mõisa *Kadrina karjamõis (Catharinenhof, läti vanas kirjaviisis Katrinasmoise). Kadrina nime on maakeeles tuntud veel XIX saj algul, kuid hiljem see kadus käibelt. 1795. ja 1811. a vahel eraldati karjamõis omaette mõisaks. Uue mõisa talumaad saadi Vana-Roosa mõisast, mille valdus ulatus Rootsi ajal ja hiljemgi praegusele Lätimaale, kuni Dauškāni taludeni Hopa (Ape) linna külje all. Juba siis kuulusid Vana-Roosa eestlased Rõuge ja lätlased Opukalna (Apekalnsi) khk alla. Vastse-Roosale eraldati kõige lõunapoolsem osa nendest taludest Tsiamäelt Dauškānini. Suurem osa uue mõisa rahvast sattus olema lätikeelne, kuid mõis ise oli rajatud põlisele Mõniste mõisa ja Hargla khk alale. Mõisa maale tekkis 1920. a-tel asundus, al 1977 küla. Vastse-Roosa nimi on tõlgitud saksa keelest. See on pandud mõisanimeks ja on lähtunud Vana-Roosa nimest. Vastse-Roosaga on 1977 liidetud ↑Borodino, Peräjärve (Perajärve) ja Suurõtammõ (Suuretamme) küla.MF, ES
Bienenstamm 1826: 308; EM: 103; KNAB; Mellin; Stryk 1877: 235; Uustalu 1972: 278–279; Valgamaa 1932: 261

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur