[KNR] Eesti kohanimeraamat

Varnja [`varnja] ‹`Varnja ~ -sse› Kod – alevik Tartu maakonnas Peipsiääre vallas (Kavastu mõis), vn Воронья́, vn omaduss вороне́йский, 1582 Warnia, 1601 Warnne, 1901 Waronja.  C4
● Peamiselt vene asustusega küla, a-st 1977 alevik. Nime päritolu ei ole usutavalt võimalik näidata, kuigi oma ehituselt meenutab ta nimesid Andja, Tarbja, Vohnja, Luunja jms. L. Kettunen on need nimed pannud ja-tegijanimedest tuletatud kohanimede rühma, ent pakub neile üsna ebausutavaid seletusi. V. Pall lisab, et ja-lõpuliste nimede seletuseks ei pruugi olla ainult tegijanimed, jas-liitelised sõnad või -oja lühenemised, vaid ka kohale viitavad tuletusliited -ja ~ -jä, mida esineb Soome kohanimedes Loimaa (*Loimaja), Tyrvää (*Tyrväjä), Laihia, Multia jts. Vene nimekuju võib olla eestikeelse mugand, ent võib olla ka siirik Pihkva järve äärsest kalapüügikohast ja jõest nimega Voronja, mis asus Setomaal Kolomtsõ saare kandis (1585 Исадъ Воронья, jõenimena надъ Вронскою рѣкою, на Воронейской рѣкѣ); saar ise oli veel XIX saj kaardil Варанья. ¤ Rahvapärimuses on nime tähenduseks ’vareste parv’, nime olla pannud Aleksander Nevski. – PP
Elken 2000: 163; EO: 43–47; KNAB; PA I: 115; Pskov 1585–1587: 116; PTK I: 269