[KNR] Eesti kohanimeraamat

Vardja1 [`vardja] ‹-le› Kos – küla Harju maakonnas Kose vallas, karjamõis (Ravila mõis), 1782 Wardja (küla), 1796 Wardia (küla).  C2
● Mellini kaardil 1796 veel külana, XIX saj alguses küla aga mõisastati ning 1871 on kirjas juba ainult karjamõis. 1920. a-tel rajati mõisa maadele asundustalud. Vardja nime lähtekohaks on sõna vardi, vardja ’külavanem’. P. Johansen samastab Vardjaga Taani hindamisraamatus 1241 mainitud küla nimega Uauæ (lugeda *Uanæ, *Uænæ või *Vene), u 1592 Fenckull. Asula nimeks oli 1636 Repnall, 1744 jälle Fenküll. Nime saab tõlgendada *Venekülaks, kuid Johanseni arvates on *Uanæ võinud olla ka isikunimi (vrd liivi Wane). Viimane variant näib tõenäolisem. 1977 liideti Vardjaga osa ↑Pikasöödi külast. Vardja küla lõunaosas oli Kalsperi karjamõis (sks Karlsberg), mille järgi nimetati vahel Vardja küla ennast. Vrd Vardja2, Vardja3. – TL
BHO: 627; EAA.1864.2.IV-1: 487, L 470p; EO: 45; Joh LCD: 660; Mellin

Vardja2 [`vardja] ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-he›, kirjakeeles varem ka Pragi Plv – küla Põlva maakonnas Põlva vallas, kuni 2017 Laheda vallas, mõis, sks Alexandershof, 1627 Warde Jann, Wardian Jerw (talu ja järv), 1638 Wardi Jaen, Wardi Jerw, u 1685 Wardia (talurühm), 1829 Wahrja, 1937 Vardja.  A2
● Algselt oli tegemist väikese järve ääres paikneva talu ja talurühma nimega Koiola külas. XVIII saj lõpus asutati lähedusse karjamõis, millest 1806 sai rüütlimõis (sks Alexandershof). Vardja küla on veel märgitud 1829. a kaardil ja ka Rückeri kaart 1839 näitab küla järve kaldal ning mõisat Alexandershof sellest lõuna pool. Arvatavasti sellel ajal on juurdunud eestikeelne Pragi mõisa nimi. XIX saj keskpaigas viidi mõis üle Vardja küla asemele. 1920. a-tel tekkis Vardja mõisast asundus, a-st 1977 küla. Varasemad kirjapanekud ei näita üheselt, kas nime algkuju on Vardja või Vardi + Jaan. V. Pall on oletanud, et mõned Vardi nimed sisaldavad just sõna vardja. 1627 oli Moostes talupoeg Wardi Paap, kelle nimest on alguse saanud sealne Vardja lisa- ja talunimede ahel. Vardja ja Vardi vaheldumine seletub viimase hääliku kadumisega häälduskujus *vardia, alles jääb III vältes `vardi. Lisaks on germaani laensõna vardjas vanema, külavanema, kupja tähenduses ja saksakeelne Wart ’valvur, vaht’ nii häälikuliselt kui ka tähenduse poolest lähedased. Nimi Alexandershof tuleb oletatavasti mõisaomaniku poja Alexander Emme nimest. Mõisa saksakeelse nime järgi eksisteeris a-tel 1866–1938 Aleksandri vald. Vardjaga on 1977 liidetud Ortuskülä (Ortuse). – ES
BHO: 10; EAA.308.6.332:4, L 4; EAA.2072.3.58a; Eesti TK 50; EEW 2000; PTK I: 268; Rev 1624/27 DL: 55, 56, 58; Rev 1638 I: 137; Uustalu 1972: 276

Vardja3 [`vardja] ‹-le› Vil – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas (Viiratsi mõis, Viljandi mõis).  C2
● Võimalik, et nimega on ühendatavad 1724 Wardja Matzie Hanß ja 1782. a kirjapanekud Wardia Juhhans Witbe Kaddri, Wardia Jürri, Wardia Andres, Wardia Tönnis. Peale nende on hingeloendis veel kolm Meksi Wardia talu. Lisanimede järgi otsustades oli XVIII saj olemas küla või talurühm, mis kuulus Viljandi mõisa alla. Wardy esines Viljandi mõisa maavaldustes juba XVII saj lisanimena, XVI saj Poola revisjon kasutab sõnu wardei, wardey ja wardeistwo vastavalt külavanema või kupja ja ehk ka vakuse või kupjale alluvate külade kogumi kohta. Sõna vardja on kohanime lähtekohaks olnud ka mujal. Vardja omaette piirkonnad on Viljandi järve ääres Närska (1713 Närsck Hanß Johann) ja Sammuli (1970 Viiratsi-Vardja, liideti 1977 Vardjaga). Osa Vardja talusid, mis kuulusid Viiratsi mõisa alla, oli enne 1977. a ↑Matapera küla osa; 1930. a-tel arvati neid ↑Mäeltküla koosseisu. Vrd Vardja2, Varkja. – MK
EAA.567.3.83:21, L 20p; EAA.1865.5.71:15, 24, 25, L 13p, 22p, 23, 23p; PA IV; Rev 1638 II: 90; RGADA.274.1.181/7:5, 594p