[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Varbuse [`varbuse] ‹-le›, kohalikus pruugis `Varbusõ-lõ ~ `VarbustõPlvküla Põlva maakonnas Kanepi vallas, mõis, sks Warbus, 1627 Warpes, Warrepoll (veski), 1638 Warbstkülla, Warwosta Kywi (veski), 1738 Warbus (küla), 1757 Warbus Mois.  C2
Kirumpää lossipiirkonda kuulunud küla oli XVIII saj keskpaigast Väimela mõisa lahustükk ja karjamõis, mõnedes allikates nimetatud ka Klein-Waimel (’väike Väimela’). 1791 sai sellest iseseisev rüütlimõis. 1920. a-test Varbuse asundus, 1977. a-st küla. Nime päritolu pole selge. Üleskirjutustest tekib ettekujutus, et nimi on olnud ste-lõpuline. Möksi veskikoha 1627. a nimi Warrepoll näib olevat liitsõna. Warre osise kaudu võiks oletada ühist päritolu ka vare(te) ja võre(te) osiseid sisaldavate kohanimedega. Varbuse orgudest lõhestatud maa võiks siin motiivi pakkuda. Kuid sellisel juhul tuleks seletada, kust on nime koosseisus pärit teise silbi b ~ v, vrd siinkohal Vorbuse. Kui oletada, et Varbuse oli suhteline ääremaa asustuskeskuste vahel (Tilleoru Kantsimägi oli Hurmi piirkonna linnus), siis võib proovida nime ühendada ka sõnaga varvistu ’varvik, varvamets, noor mets’. Sõna varvinõ ~ varvonõ ’varbadest tehtud’ võiks olla mõeldav algupära, kui nimeandjale on motiivi pakkunud kohalik talupojaarhitektuur. Pisut tõenäolisem on siiski vaheastmeks olnud isikunimi. Ka soome perekonnanime Varpula aluseks peetakse kõige tõenäolisemalt taimestikusõnavara, harvem võib taustal olla linnunimetus või Skandinaavia naisenime Valborg mugandus Varpu. Varbusega on 1977 liidetud Tille (Kan) küla (↑Tilleorg). Vrd Varbla, Varpe. – ES
BHO: 651; EAA.567.3.186:5, L 5p; EAA.3174.1.172:166, L 146p; Rev 1624/27 DL: 56, 58; Rev 1638 I: 128, 129; SK I: 486; Sukunimet 1992: 675; Wd

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur