[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

Karste [`karste] ‹-sse›, kohalikus pruugis `Karstõ-lõ, -n~ `Karsti ~ `Karst`mõisa Kanküla Põlva maakonnas Kanepi vallas, mõis, sks Karstemois, 1582 Karstmoiza, 1638 Karstakyll, Karstamoysa, 1685 Karste moisa, 1783 Karstimoisa, 1798 Karstemois.  B2
Millal Karstesse mõis asutati, pole teada, kuid hiljemalt Poola ajal on küla olnud eraldi läänistatud. Poola ajast pärineb ka kokkukuuluvus Valgjärvega, erinevalt naaberküladest Kaagverest ja Jõksist (Hoboalast), mis kuulusid kokku omavahel. XVII saj lõpust oli Karste omaette mõis, 1843 müüdi Erastvere ja Kooraste omanike kätte ning kuulus seejärel XX saj keskpaigani ka Kooraste valda. Karste küla alla kuuluvad nii põlistalud kui ka mõisaasundus. Ametlikult oli Karste 1920. a-test asundus, al 1977 küla. Nagu nähtub kirjapanekutest, on Karste nime kogu aeg kasutatud kahte moodi, ste-lõpulisena ja väljajättega st + mõisa. Nime aluseks on vana ste-lõpuline külanimi. Karsti nimevariandis peaks i olema juba mitmusevormis nimele topelt lisandunud mitmuse tunnus. Karste nime kolmas välde peaks näitama, et nimi on lühenenud. Kas kadunud on sisetäishäälik i (vrd Kariste, Karistvere, Karilatsi) või mõni muu täishäälik või mitu häälikut, ei saa kindlaks teha. Kõige tõenäolisem on Karste nime kokkukuulumine kari-alguliste nimedega. Juhul kui sisekadu pole olnud (ürikud selle toimumist samuti ei näita), võib nime aluseks pidada mingit keskaegset isikunime, vrd alamsaksa Karsch [karsk], Joh. Karsche. Võru keele karss ’härmatis’ ei sobi nime aluseks, sest siis pidanuks 1638 olema *Karsakülä, mitte *Karstakülä (Karstakyll). Vrd Karilatsi1, Vana-Kariste. – ES
 EAA.308.2.88, L 1; EAA.1267.1.286:98, L 185; Mellin; PA I: 87, 252; Rev 1638 I: 7; Stryk 1877: 215; SK I: 86

Vana-Kariste-sseHlsküla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Halliste vallas, mõis, sks Alt-Karrishof, 1601 Karriess (mõis).  C1
Saksa ordu ajal on olnud küla nimega Karrieskylla, millest moodustati mõis arvatavasti juba XVI saj. 1638 on mainitud nii mõisat (Karrieshoff) kui ka küla (Karriess). 1795 jagati mõis Vana- ja Uue-Karisteks. Vana-Kariste mõis ise jääb tänapäeval Päigiste külla. 1920. a-tel tekkis mõisa maadele Vana-Kariste asundus, mis 1970. a-teks oli nihkunud mõisast 5 km loodesse endise vallamaja ümbrusse, 1977 muutus see külaks. Mõisasüda nimetati 1939. a paiku Kariste külaks ja see liideti 1977 Päigistega. Nime lähtekohaks võib olla kari : karja, ehkki L. Kettunen toob MMg Karistvere (↑Kudina) puhul võrdluseks karistama, kari ’range kord’ ja soome isikunimed Kari, Karri. V. Pall on nii Karistvere algusosa kui ka Karistet pidanud identseiks ja esitanud tüvele *kari vasteiks kari ’range kord’, kari ’kalju, riff’, karine ’kivine’ ja ürikunime Karre (XVI saj Jan Karrepoick). XVI saj oli praeguse Vana-Kariste küla kohal Sääsekõrve küla (1534 Sesenkerue, 1797 Säskorwe). Vana-Karistega on 1977 liidetud Rängle (rahvapäraselt Pudruküla, mis oli ametlik kuni 1939). Vana-Kariste üksikud osad on tuntud nimedega Liplapi (põhjas, kuni 1939 Metsaküla ehk Mõtsaküla), Puka (loodes) ja Saapaküla (kagus). Pudruküla ja Päigiste piiril on Muku talud. Vrd Kariste, Päigiste, Uue-Kariste. – MK
BHO: 190; EAN; ENE: VIII, 301; EO: 300; ERA.14.2.715 (Pärnu maavalitsuse ettepanek dets-s 1938); KNAB; Mellin; PTK I: 55–56; Rev 1638 II: 70

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur