[KNR] Eesti kohanimeraamat

Valguta ‹-sse›, kohalikus pruugis ajalooliselt Valgutaja Ran – küla Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Rõngu vallas, mõis, sks Walguta, 1582 Walkuth (küla), 1626 Walgets Külla, Walgats Külla, 1638 Walgata, 1711 Walkota (karjamõis), 1744 Walguta.  C3
● XVIII saj oli Valguta Rannu mõisa karjamõis, 1775 sai iseseisvaks mõisaks. 1920. a-tel rajati mõisa maadel Valguta asundus, mis 1977 muudeti külaks. Tõenäoliselt sisaldab kohanimi sõna valgma ’paadisadam’ ehk siis tähistab kohta, milleni saab sõita paatidega, aga mitte sealt edasi. Kaudselt kinnitab seda kohapärimus. L. Kettunen on seletuseks pakkunud ka sõna välk paralleelkuju valk, kuid selle puhul jääb nimeandmise motivatsioon nõrgaks. Valgutaga liideti 1977 Lobjaku küla (1970). – MF
EO: 231; ERA.14.2.717 (Riigi Keskarhiivi ettepanek 13. VII 1939 nr 496); PTK I: 266; RGADA.274.1.212/4:69 L 356; Rõngu ajalugu; Uustalu 1972: 151