[KNR] Eesti kohanimeraamat

Valgma1 [`valgma] ‹-le›, kohalikus pruugis `Valma Äks – küla Tartu maakonnas Tartu vallas, kuni 2017 Jõgeva maakonnas Tabivere vallas (Elistvere mõis), 1627 Walgamah (Raadi mõisas), 1638 (Hoff) Walckama, 1725 Walgma.  C4
● Küla on kuulunud Raadi ja Saadjärve mõisa alla; 1638 oli Praaklimat ja Saadjärve hõlmava mõisa keskus. Paikneb Saadjärve ja Soitsjärve vahelisel voorel. Nimi pärineb sõnast valgma ’paadisadam’. A. Westrén-Doll samastab Valgmaga 1406. a nimekuju Walgemus, tollases ürikus on juttu Väänikvere (Vennedevere) mõisast, mille juurde kuuluvad külad Palupõhja (Pallempoye) ja Walgemus. V. Palli arvates tuleks selle nime puhul kõne alla pigem samastus *Valkenaga (↑Kärkna). – PP
BHO: 643; LGU: I, 164; II, lk 910; PTK I: 265–266; PTMT: III, 585; Rev 1624/27 DL: 38

Valgma2 [`valgma] ‹-le›, kohalikus pruugis ka `Valma Pai – küla Järva maakonnas Paide linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Paide vallas (Mäo mõis), XIV saj Walkames, 1564 Walckemes (küla Mäo mõisa all), 1796 Walgma.  C1
● Küla asub Esna jõe ääres, külanime aluseks on valgma ’paadisadam’. Valgma kirdepoolne osa vastu Tallinna–Tartu maanteed oli varem saunaküla, mida nimetati Nõmmkülaks. Vrd Valgma1. – MK
Blumfeldt 1949: 170; EVK; Mellin; Troska 1987: 102; Ungern-Sternberg 1912a: 70

Valgma3 [`valgma] ‹-sse ~ -le› Ris – paik (küla) Harju maakonnas Lääne-Harju vallas, kuni 2017 Padise vallas (Risti mõis), erts Valkma, 1565 Walkmulla Hans (veski), 1725 Walgma Thomas (hajatalu), 1798 Walkma (küla).  B1
● 1977 liidetud Pedase külaga. Esmamainingus võiks olla kirjutaja viga, nimi tuleneb pigem sõnast valgma ’paadisadam’. Teisalt, kui esmamainingu osist -mulla tõlgendada ’veski’, oleks esmamainingu tähendussisu ’valgeveski’. Lähtudes saksa või rootsi keelest, võis aga tegemist olla vanutusveskiga (vrd sks Walkmühle, rts valkkvarn), mille olemasolust siiski andmed puuduvad. Vrd Valgma1. – MK
Johansen 1951: 228; Lagman 1964: 65; Rev 1725/26 Ha: 223; Russwurm 1855: 146