[KNR] Eesti kohanimeraamat

Vaivara2 [`vaivara] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka `Vaivaru Vai – küla Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Vaivara vallas, mõis, 1424 Wayver, 1499 Waiver (mõis või maavaldus).  A3
● XVI ja XVII saj oli Vaivara küla jagunenud Suure- ja Vana-Vaivaraks (1620 Waivarby ja Gammal Waiworby, 1688 Wannawaiwer). Esimene asus nüüdse Sinimäe kohal, teine Vaivara kiriku juures (Kirikuküla, praegu Hundinurga osa). Vaivara mõis asus algselt Laagnas (sks Lagena ehk Alt-Waiwara) ja viidi XVIII saj keskel üle Suure-Vaivara külla nüüdse Sinimäe kohale, kuhu rajati uus mõis (1782 sks Siewershof, hiljem Waiwara). 1920. a-tel tekkis sinna Vaivara asundus, mis hiljem jagunes ↑Hundinurga ja ↑Sinimäe vahel. Praegune Vaivara küla asub endisest mõisast u 6 km lääne pool ja on kujunenud Vaivara jaama ümbrusse. 1970. a-tel oli siin Vaivara asund ja Vaivara jaama asund, need liideti 1977 Vaivara külaks. Nimi on problemaatiline. Ühe võimaluse kohaselt on nimi vana vere-lõpuline külanimi, nagu mainib ka L. Kettunen, kelle pakutud teised seletusvõimalused (vahe, vaje + vare või aru) jäävad kistuiks või liialt ulmelisteks, nagu pelgalt oletuseks on jäänud ka algvormid *Vaivavere › Vaivara ja *Vaimara › Vaivara, viimasele on H. Ojansuu vasteks esitanud Vaima, mis päritolult on tema arvates algselt vaimu tähistanud sõna sugulane. Teisalt on Ojansuu nime võrrelnud soome kohanimega Vaimaroinen, selle aluseks on esitatud muinaülemsaksa isikunime Waimer. Nimi on ammendava seletuseta. Vaivaraga on 1977 liidetud Uus-Sõtke küla (1922 Sõtku-Uus, 1913 Сотке-Мюдикюла). Vaivara lõunaosas oli varem Vaivara mõisa popsiküla Reidepõllu (u 1900 Рейдепелло). Vrd Vaiga, Vaivere, Vaivina. – MK
Almquist 1917–1922: 309; Bfl: I, 584; BHO: 640; EO: 170; KNAB; LUB: VII, 202; Ojansuu 1920: 234; RGADA.274.1.1614/3:63, L 193p; Troska 1987: 100