[KNR] Eesti kohanimeraamat

Vahakulmu [vaha‿kulmu] ‹-le› Amb, Kad – küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas (Saksi mõis), 1564 Wayakauer, 1641 Wahakorms ~ Wahhakorm ~ Wahhakurmo Andreß ~ Andres (talu), 1641 Wageküll, 1726 Wahokülla, 1732 Wahakolma, 1796 Wahhakulm.  B1
● Külanimi on olnud XVI saj kirjapaneku kohaselt vere-lõpuline. 1641 ostis Vahakulmu Andres maatüki, nn Libliku maa, endale pärisomandiks. Samal ajal oli olemas ka mõisale kuuluv Vahakulmu küla. XIX saj algul püüdis Saksi mõisnik maa mõisa külge liita, kuid järgmine mõisaomanik taastas Libliku maa endised õigused. Seejärel müüsid omanikud osa maad mõisale. Vabana säilinud maa kandis Libliku vabaküla, XIX saj II poolest paralleelselt ka Priiküla ehk ↑Priimaa nime. Mõisale müüdud maatükid liideti Vahakulmu külaga. Vahakulmu nimi on problemaatiline. Algusosa lähtekohana tulevad tänapäeva nimekujust lähtudes arvesse vaht : vahu ja vaha ’suur kivi’, järelosa aluseks võib olla koole : koolme (koolma) või ka kulm (vrd sm kulma ’nurk’). Esimestes kirjapanekutes tuleb esile lõunaeestiline kurm : kurmu ’üksik maanurk, maakitsus’. XVI saj on alale tulnud asukaid Lõuna-Eestist. Küla asub Valgejõe ääres kohas, kus Tamsalust Nõmmküla mõisa kaudu Lokutale minev tee ületab Valgejõe. Vahakulmuga on 1977 liidetud ↑Priimaa ja Koluotsa küla (1566, 1571 Koluas) ning osa ↑Kaarli külast (kõik Ambla khk). – MK, FP
EAA.1.2.935:227, 235p; EAA.1.2.933:138, L 138; EAA.3.1.469:125, L 122p; Eesti 1940: 357; EMS: IV (16), 91; Hakulinen 1956: 402; Knüpffer 1839: 676, 677; Mellin; Rev 1725/26 Jä: 85; Ungern-Sternberg 1912a: 78; Ungern-Sternberg 1913: 121