[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 2 artiklit

Võõpsu1 [`võõpsu] ‹`Võõpsu ~ -sse›, kohalikus pruugis `Võ̭õ̭pso-heRäpalevik Põlva maakonnas Räpina vallas (Räpina mõis), 1428 у Выбовске, 1558 Weipso, 1582 Wybowka, 1588 Wybowsk, 1601 Wibowsck, 1627 Wybofsky, Wiepsa, 1630 Wäps kylla, 1638 Wibowsky, Webowsky, 1686 Wibofska, 1798 Wöbs (karjamõis), u 1910 М. Вебсъ, 1923 Võõbsu; vn Выбовск.  A1
Varastes mainingutes on tegemist küla ja kõrtsi nimega, kõrts oli olemas hiljemalt 1601. Võõpsu karjamõis, mis asutati 1638, ei jäänud püsima. XVIII saj algupoolel rajati Räpina mõisa karjamõis uuesti. Sajandi lõpupoolel oli külast alles jäänud Lokuta küla, kunagine Võõpsu küla talurühm. Võõpsust kujundati Räpina mõisa kõrvalmõis, Räpina mõisa saksa nimi XX saj alguses oli ametlikult Rappin mit Wöbs. 1857 asutati Võõpsu kõrvalmõisa maadele alevik (Võõpsu liin). Alevik kasvas kuni 1920. a, pärast seda kadusid ühendusteed üle Pihkva ja Lämmijärve ja Võõpsu kaotas oma tähtsuse sadama ning kaubanduskeskusena. 1920 sai Võõpsu siiski Räpina vallast eraldatud aleviks, ent 1938 taandati taas alevikuks. Võõpsu nimi sisaldab kõige tõenäolisemalt kunagist jõenime *Võõbo ~ *Võõp ja sõna suu, kuna asula paikneb jõe suudmest ülesvoolu esimeses kõrgema maaga kohas, kuhu asustus üldse sai tekkida. Esimesena esitas suu-seletuse Võõpsu nimele L. Kettunen. o-häälik nime lõpus, nt 1558, võiks viidata ka järelosale -soo. Vähem usutav, kuid siiski võimalik on, et Võõpsu nimi ei sisalda üldse jõesuuet märkivat sõna -suu, vaid mitmuse omastava käände vormi `Võõpsu (`Võõpso) küla. Venekeelsetes allikates on näha eri liiteid: Võhandu jõgi on Выбовка, Võõpsu küla Выбовск. Asula on oma venekeelse, ka saksa ja rootsi keeles pruugitud nime saanud samuti jõelt. Vrd Võhandu jõgi, Võõbu, Võõpste. – ES
BAL: 688;  EAA.308.2.104, L 1; EO: 163; Mellin; PA I: 96, 264; Rev 1601: 19; Rev 1624/27 DL: 67, 69; Roslavlev 1975: 7, 17, 24; SeK: 191; Vene TK 42; ÜAN

Võõpsu2`Võõpsu ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Võõpso-heSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1427–1428 у Выбовске, 1558 Weipso, 1585–1587 Выбовско, 1630 на Выбовска, 1750 Выбовка, 1796 Libowka, 1855–1859 Лубовка, 1882 Лыбовка, 1886 Wõõbsu, 1897 Wõõbs, 1903 Wööbs, 1904 Võ̭õ̭psu, Выбо́вка, Лыбо́вка, 1922 Võbovka, Ljubovka, Võõbsu.  A1
XVI saj Kulkna gubaa küla, XVIII saj keskel oli Petseri kloostri ja eri mõisnike ühiskasutuses. XIX saj I poolel kuulus Rainova mõisnikule, sajandi lõpupoole oli Lüübnitsa kogukonnas ja allus Kulkna kirikule. Nimi on päritolult ilmselt samane Võõpsu (Räp) ja Võõpste nimega. J. Truusmanni seletused sõnade võhk ’rohttaim; kihv’, vibu ’nõtke ritv või varb’ ja viips ’põikpuu sarika tugi’ abil ei ole usutavad. Võõpsu omaette osad on Käokülä ja Puuhtsõ. Võõpsuga liideti 1977 ↑Pedäjäalostõ. Vrd Võhandu jõgi, Võõpste, Võõpsu1. – AK
 EAA.298.2.71, L 15; Hurt 1903: 85, 86, 164; Hurt 1904: XV; Mellin; Pskov 1585–1587: 145; Pskov 1914: 23; Truusmann 1890: 55, 57; Truusmann 1897a: 38; Truusmann 1897b: 9; Vasilev 1882: 56; VES; VMS

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur