[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 4 artiklit

Väljaküla1 [väljaküla] ‹-`külla ~ -sseSaaküla Pärnu maakonnas Saarde vallas (Voltveti mõis), ? 1560 Villikull, 1638 Willukylle (küla), 1797 Willo (küla), 1816 Willokülla (talu Voltveti mõisa all), u 1900 Вальякюля.  A1
Väljakülaga on samastatud Renneri kroonikas esinev Villikull, mis 1560 maha oli põletatud. Kui nii, siis on nimi ilmselt asendunud, uue külanime lähtekohaks on väli : välja. Väljakülaga on 1977 liidetud osa Suitsukülast (u 1900 Суйтсокюля). Küla kirdeosa on Toosi.MK
BHO: 629; EAA.1865.3.247/9:17, L 18p; EAN; KNAB; Mellin; Rev 1638 II: 55

Väljaküla4 [väljaküla] ‹-`külla ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Välja Vllküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Valjala vallas (Uuelõve mõis).  A4
Väljaküla on Uuelõve mõisa maale 1920. a-tel tekkinud asundusküla, vahel nimetatud ka Uue-Lõve asunduseks. A-ni 1977 oli ametlik nimekuju Välja. Uuelõve mõis (sks Neu-Löwel) tekkis hiljemalt Taani ajal XVI–XVII saj, al 1798 kuulus Saaremaa rüütelkonnale. Vrd Koigi-Väljaküla, Vanalõve, Väljamõisa. – MK
ERA.14.2.716 (Saare maavalitsuse ettepanek 10. V 1939 nr 271/5 asunduste nimede muutmiseks); Mellin; Rehepapp

Väljaküla5 [väljaküla] ‹-`külla ~ -sseKodküla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, kuni 2017 Alatskivi vallas (Kokora mõis).  B3
Asundustaludest kujunenud küla, varem Välja asundus, esimest korda nimestikus 1945. 1977–1997 oli Tõruvere küla osa. Nime lähteks on ilmselt Välja karjamõisa nimi (1796 ja 1839 sks Lowisenhof, hiljem Feldhof).PP
KNAB; Mellin; PTK I: 283; Rücker

Väljaküla6 [väljaküla] ‹-`külla ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Vällä ~ Välläkülä, kirjakeeles varem ka Välja Sanküla Valga maakonnas Valga vallas, kuni 2017 Tõlliste vallas (Laatre mõis), 1582 Wellakul, 1628 Welle, 1638 Wello, 1723 Weljaküll, 1796 Wölla, 1808 Dorf Welja, 1839 Walja.  B1
Laatre mõis on omal ajal ehitatud Väljakülla. On arvatud, et Laatre saksakeelne nimi Fölk lähtub sellest külanimest, kuid selles võib ka kahelda (↑Laatre1). 1684 on küla nimeks kirjutatud ka Felcks By, mis on ilmselgelt mõisa järgi. Väljaküla nime aluseks on väli-tüvi, millel on soome keeles (väljä) tähendus ’lai, avar’ ehk hajaküla suurel territooriumil. See on alati olnud küla-, mitte talunimi. Võimalik, et omaaegne nimeandja võrdles Väljaküla Tõllistega, mis 1687. a põlluala järgi otsustades oli enne mõisastamist tihe sumbjas küla Väikese Emajõe ääres. 1796. a Wölla nimekuju on andnud alust arvata, et nime esisilbis on olnud õ (*Võllaküla). Sellele räägib vastu tänapäevane nimekuju. Pigem tundub see olevat tahtlik saksakeelse mõisanimega sarnastamine. Väljakülaga liideti 1977 Asuküla, mis oli osa vanast Sangaste külast (põhja pool halduspiiri olnud Asuküla nimetati samal ajal Lossikülaks). Rahvalikus jaotuses on see kant jagatud Matsi ja Paluoti nime alla. Vrd Muhkva, Sangaste1, Vällämägi. – MF
EAA.567.2.423:2, L 1p;  EAA.308.2.110, L 1, 1p;  EAA.308.2.111, L 1; KN; Mellin; PA I: 74; Rev 1624/27 DL: 164; Rev 1638 I: 16; RGADA.274.1.174:995, L 986p; Rücker

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur