[KNR] Eesti kohanimeraamat

Urvaste1 ‹-sse›, kohalikus pruugis Urvastõ ‹-lõ, -n› Urv – kihelkond ajaloolisel Võrumaal, sks Anzen, 1627 Antzische oder Urbsche Kirche, 1638 Vrbsche Kirchspiel, 1688 Urbs Pastorat, Urps Kiörke Sockn, 1690 Urbs Kyrkspil.
● Kirikut on mainitud 1413, kihelkonda aga 1437. Mitmed allikad, sh 1627. a revisjon esitavad väite, et Urvaste kiriku rajasid Uexkulli suguvõsa Antsla ja Tiesenhauseni suguvõsa Vaabina mõisa poolelt ning kirik ehitati mõlema piiri lähedale Tiesenhauseni maale. Sellest võib järeldada, et Urvaste mõis, mille maal kirik asub, on eraldunud Vaabinast pärast kiriku ehitamist. Kihelkonna esialgseid piire jälgides tundub samuti, et siia alla kuulusid kolm küllalt eraldiseisvat piirkonda: Uexkülli valdused, Tiesenhauseni valdused ja Tartu piiskopi valdused (Sõmerpalu ning Kärgula). Seega pole ka erilist lootust leida Urvaste kihelkonnale ajaloost omaette nime, varasem nimetamine on käinud mõisate järgi. Kirikut on esimest korda mainitud Antsla nimega (Antzen). 1582. a Poola revisjon mainib kirikut ilma selle nime nimetamata Vaabina peatüki alguses. XVII saj alguse revisjonid eelistavad Urvaste kui tegeliku mõisa ja lähima küla nime, Rootsi aja lõpus muutub see valdavaks. Hiljem kinnistub saksakeelses kasutuses Antsla mõisa nimi Anzen. Muutuse põhjuseks võib pidada Vana-Antsla von Löwensternide pikaajalist patrooni ja annetaja rolli. Vrd Urvaste3. – ES
BHO: 21;  EAA.308.2.183, L 1;  EAA.308.2.188, L 1; ENE: VIII, 226–227; Rev 1624/27 DL: 9; Rev 1638 I: 52; Võrumaa 1926: 378

Urvaste2 ‹-sse› HJn – küla Harju maakonnas Rae vallas (Pikavere mõis), 1241 Vrwas, 1508 Urvess, 1521 Urves, 1562 Urwastekulla, 1637 Urbasta, 1693 Urbaste, 1798 Urwast.  C1
● 1977–1997 oli Salu küla osa. L. Kettuneni järgi välistavad külanime varasemad v-lised kirjapanekud võimaluse, et tegemist on pühakunimega Urban(us), seega tuleneb nimi isikunimest Urvane. Sellega võib nõustuda, kuid küsimusi tekitab b XVII saj kirjapanekutes. – MJ
BHO: 624; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 85–86;  EAA.1.2.C-II-51; EO: 212–214; Joh LCD: 634; LCD: 46r; Mellin

Urvaste3 ‹-sse›, kohalikus pruugis Urvastõ ‹-lõ, -n› Urv – küla Võru maakonnas Antsla vallas, kuni 2017 Urvaste vallas, mõis, sks Urbs, 1516 Urbes (küla), 1541 Urbs (mõis), 1582 Urbstfier, 1585 Urwasth, 1627 Uhrast, 1716 Urwase walast, Urwast (seestütlev), 1752 Urwasto.  A3
● Nii mõisale kui ka kihelkonnakirikule on nime andnud Urvaste (*Urbaste) küla, mis on paiknenud hajali mõisa ja kiriku vahelisel alal. *Urvastvere on olnud tõenäoliselt mõisa nimi (1585 Dwor Hanus Seia Urbstfier). Praeguse Urvaste küla tuumiku kohta on nimetatud Lauri talude järgi ka Lauri külaks. XIX saj tekkis siia vallakeskus. 1920. a-test Urvaste asundus, al 1977 küla. Praeguste piiride järgi jääb Urvaste kirik Kirikukülla ja mõis Ruhingu külla (↑Urvastemõisa). Urva talunimesid ja lisanimesid on esinenud ka mujal Võrumaal. Külanime tekkimise ajendiks pole Urvaste kiriku kaitsepühak Urbanus, pühakunimi on valitud kirikust vanema külanime järgi. Küll peetakse ka Soomes esinevat vähemalt keskaegset isikunime Urpa või Urpo Urbanuse muganduseks. Muinasaegse omakeelse nimena (urb : urva) kasutamine pole siiani tõendust leidnud. Urvaste nimi on igal juhul ste-lõpuline tuletis küllalt vanast isikunimest. Juba A. V. Forsman tõi sm Urpo üheks näiteks selle kohta, kuidas ristiusustamise algusjärgus läksid hõlpsamini käibele need pühakunimed, mis meenutasid vanu isikunimesid või mida sai omakeelse sõnaga samastada. Urvastega on 1977 liidetud Horma-Kärstnä (1970 Horma-Kärsna, koosnes Horma ja Kärstnä talurühmast), Keema-Kerge (koosnes Keema ja Kerge külast) ning Lauri küla. Vrd Kirikuküla3, Urvastemõisa. – ES
BHO: 623; EAA.1270.2.1:3, L 2p; EAA.1270.2.2:134, L 133p; Forsman 1894: 71, 83; LGU: II, 861; PA I: 86, 178, 179; Rev 1624/27 DL: 104; Sukunimet 1992: 659

Urvaste4 ‹-sse› Kul – paik (küla) Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Kullamaa vallas (Jõgisoo mõis), 1691 Urbas Byy (küla), 1726, 1798 Urwast.  C1
● Liidetud 1977 Kullamaaga, vahetult enne seda oli nimekirjas Kullamaa IV külana. 1726 oli külas Urwasto Hans ja Urwasto Mart, nii et nimi esines ka lisanimena. Pole teada, kas külanimi on lähtunud otse isikunimest (Urban) või on näidanud päritolu mõnest vanemast Urvaste-nimelisest paigast. Vrd Urvaste2, Urvaste3. – MK
 EAA.1.2.C-I-39; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 94