[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Unipiha [unipiha] ‹-le ~ -`pihta›, kohalikus pruugis ka Uniba Nõoküla Tartu maakonnas Nõo vallas, mõis, sks Unnipicht, 1582 Unipieha, 1782 Unnipäe, 1839 Unnipicht.  C3
Mõis on tekkinud küla asemele XVII saj. 1920. a-te alguses rajati mõisa maadel Unipiha asundus, mis 1939. a paiku muudeti külaks. D.-E. Stoebke seostas kohanime algusosa isikunimega *Un(n)i või *Un(n)e (M. Joalaiu järgi esines oletatavasti saksa päritoluga nimi kujul *Unti : *Unne). L. Kettuneni arvates koosneb liitsõnaline kohanimi sõnadest uni ja piht : piha ’selja ülaosa’ ning oli kasutusel ka isikunimena. Liitsõna järelosa ei sobi tähenduse poolest, pigem tuleks lähtuda osisest piht : piha liitsõnas pihtaed, pihttara ’palkidest püsttara’ ja pihapuu ’aialatt’ (vrd sm piha ’õu’). Seega oleks kohanime algkuju *Unnõpiha ’Unne aed või õu’. Seos sõnaga uni on teisene. Küla osad on läänes Nassu ja lõunas Viru, mis 1930. a-tel olid eraldi külad. ¤ 1. Unipiha elanikud maganud vanasti väga palju, mitte ainult talvel, mil rutulist tööd polnud, vaid ka suvel vähemagi vihma puhul. Ise ütelnud, et peavad unipühi. Neist „unipühadest“ tehtud hiljem Unipiha. 2. Vist oli see munga ajal, kui meie maal väga palju pühi peeti, nagu Setumaal veel praegugi. Nõo kihelkonnas ühe kandi elanikud harrastanud eriti pühade pidamist. Kui pole kalendris püha olnud, arvanud nad ise püha välja ega läinud sel puhul tööle. Kui saksad küsinud: „Mis püha teil on?“, vastanud nad: „Meil on nüüd kohalik püha, unipüha!“ Paljud magasidki sel pühal peaaegu kogu päeva. Unipüha pärast hakatud seda kolka Unipühaks kutsuma. Sakslased teinud aga Unipühast Unipiha. See nimekuju on aja jooksul eestlastegi seas tarvitusele võetud. 3. Teisendi järele on Unipiha nimi tekkinud sellest, et sealsed elanikud ei sallinud, et keegi neid magamise puhul ärataks. Nad ütelnud: „Lase magada, uni on püha!“ Sest ütlusest tekkinud Unipiha. (1933) Vrd Uniküla2. – EE
BHO: 622; EES: 365; EM: 94, 196; EO: 93; ERA.14.2.717 (Tartu maavalitsuse ettepanek 19. VI 1939 nr 3102 asunduste nimede muutmiseks); Hupel 1774–1782: III, 264; Joalaid 2013a: 66; KM: E 86477; KM: E 8° XIII, 57/8, 172, 173 – 1933; KN; PA I: 52; Rev 1638 I: 131; Rücker; Stoebke 1964: 101; VMS: II, 198; ÜAN

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur