[KNR] Eesti kohanimeraamat

Ulitina ‹-sse›, kohalikus pruugis `Ul´tina ‹-he› Se – küla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Petseri, Saatse nulk), 1780 Улитина, u 1790 Улагина, 1829 (Сельцо) Улитина, 1887 Ulitino, 1928 Ulitina, 1945 Ultina.  B1
● XVIII saj mainitud külana, XIX saj mõis. J. Simm oletas külanime tulenemist isanimest Ulitin (Улитин). Vene perekonnanimi Улитин tuleneb naisenimest Улита (itaalia Iulitta ~ Iulia), mis omakorda pärineb kreeka keelest (tõlkes ’laineline, kohev’). Vrd ka улита, улитка ’tigu’. Vanavene isikunimena on registreeritud Улита (XVI saj) ning isanimi Улитинъ (XVII saj). Eesti päritolu korral võib nimega võrrelda Lõuna-Eesti hulitama ’laaberdama’ või ul´l´ ’väike laine, kerge lainetus’. Wiedemannil on Hul´l´ mehenimi. Ulitinaga on 1977 liidetud Jäneste (Зайцево) ja ↑Kotelnika küla. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; EAA.1999.1.101; EAA.1999.1.102; EAA.1999.1.307; Hurt 1904–1907: III, 465; PGM 1785–1792; PTK I: 256; Setumaa 1928: 277; Simm 1970b: 144; Tupikov 1903: 408, 798; Uuet 2002; VES; VMS; Wd