[KNR] Eesti kohanimeraamat

Uhtjärv [`uht‿`järv] Urv – järv Võru maakonnas Antsla vallas, 1627 Uchte Jerw, 1638 Vchtejerwe.  A1
● Järvenimel põhinevat asustusnime on kirjalikult mainitud 1419 vakuse nimena (Huchtiyerwe). Järvenimi põhineb tõenäoliselt väga vanal, uurali keelevormi kuuluval sõnal *uhti. I. Mullonen on analüüsinud uht-elementi sisaldavaid jõe- ja järvenimesid Loode-Venemaal ning jõudnud järeldusele, et need paiknevad peajõgede kitsastel ülemjooksudel ning peaaegu alati on nende kohtade kaudu võimalus liikuda ühest vesikonnast teise. Ta peab vastavat kadunud sõna tähenduselt samaks soome ja karjala sõnaga matka ’teekond’ ning visandab nimeelemendi leviku läänepiiri Äänisjärve ümbruses. Lõuna-Eesti Uhtjärve geograafiline asetus sobib Mulloneni teooriaga hästi: tegemist on kõige ülemise järvega Väikese Emajõe vesikonna Visela ojal, kust mööda ürgoru tasast põhja sai liikuda ja paate lohistada varem Võhandu vesikonda kuulunud Lõõdla järvele. Seletuse muudab pisut küsitavaks koha paiknemine kaugemal läänes uht-nimede peamisest levilast, mida Mullonen seostab Volga ülemjooksul kõneldud uurali keelevormiga. Teine võimalik Uhtjärve nime seletus lähtub h-algulisest huhta ~ huhti sõnast, mis eesti murretes ja soome keeles tähendab alet ja mille abil on seletatud Ida-Soomes Kymenlaakso järvenime Huhdasjärvi. ¤ See lugu sündis kauges minevikus. Tollel ajal, kui järved rändasid paigast teise. Kord olnud üks mees praeguse Uhtjärve kaldal ja raiunud hagu. Korraga kuulnud ta kanget mühinat ja kohinat. Ta nägi, et veekogu rändas. Kohe mees hüüdis: „Järv, mida sa uhad?“ Järv jäi silmapilk seisma. Pärast hakatigi järve kutsuma Uhtjärveks. (1939) – ES
KM: ERA II 243, 159 (1) – 1939; LGU: I, 208; Mullonen 2002: 208–215; Rev 1624/27 DL: 100; Rev 1638 I: 52; SPK: 84