[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 4 artiklit

Udriku1Udriku ~ -sseKadküla Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas, mõis (Udriku-Pala mõis), sks Uddrich, 1241 Vtric (küla), 1557 Uderkas, 1641 Udrik (mõis).  A4
Mõis rajati XVII saj I poolel. 1628 on Udrikut mainitud veel külana, 1726 ainult mõis. 1930. a-tel Udriku asundus, 1945 Udriku-Tuha küla, hiljem kuni 1977 Tuha küla, al 1977 Udriku. Muistse külanime aluseks on peetud eesti isikunime Uderkas, vrd algsoome *Utrikkoi, *Utrikki. R. Tammik on nimele võrdluseks toonud sõnad udris ’usin, agar, kärmas’ ja M. J. Eiseni eeskujul udras ’saarmas’. Tuha küla Udriku mõisast põhjas tekkis asundustalude rajamise aegu, hiljem sulandus Udrikuga kokku. ¤ Pärimuse kohaselt olnud hilisema Tuha küla kohal kaasik, kus miilitud puusütt. Miilimisel järele jäänud tuhk puistatud laiali ja selle järgi saaanud algul koht ja hiljem küla nime.MK
Bfl: I, 1463; Eisen 1920: 78; EO: 64; Joh LCD: 635; Rev 1725/26 Vi: 70; Tammik 2005: 299, 319–320

Udriku2-le›, kohalikus pruugis ka Udriki Palpaik (küla) Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas (Visusti mõis), 1684 Uddricko Hin, 1727 Uddriko Hans (meetrikas), 1758 Uddrich, 1862–1863 Uddrik.  B3
Liideti 1977 Kassinurmega. Nime seletuseks on pakutud sama isikunime mis Kadrina Udriku puhul. Vrd Udriku1. – PP
 EAA.1389.1.165, L 2; EO: 64; PTK I: 255; PTMT: III, 636

Udriku3-leMMgpaik (küla) Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, kuni 2017 Vara vallas (Vara mõis), 1688 Uddricka Hans, 1758 Uddircko Willem, 1811 Uddriko.  A4
Udriku talust väljakasvanud küla, endised kandikohad. Esimest korda külana nimestikus 1945. Liideti 1977 Alajõega. Vrd Udriku1. – PP
KNAB; PTK I: 255; PTMT: II, 337

Udriku laid`laidu›, kohalikus pruugis Udriku ~ Udrike ~ Udrika-lePöisaar Saaremaa kaguranniku lähedal (Kingli mõis), XVII saj keskel Vddarick (saar), 1653 Uddarick, 1698 Vddrikas Holme, 1790–1800 Udricka Maa, 1798 Uddrik Laid.  C3
Udriku-osisega asustusnimed tulenevad isikunimest. Piisavalt vana Udriku laiu nimele vastavat asustusnime ümbruskonnast ega üldse Saaremaalt registreeritud ei ole. Silmas pidades, et Udriku talu laiul oli hiline ja nime saanud tõenäoliselt laiu järgi, tuleks nime selgitamisel lähtuda Saaremaa murdesõnast udrik ’kitsas vesine põõsastik, põõsastega maasoru heinamaal’, ’halva väärtusega, soine ja põõsaisse kasvanud heinamaa’. Udriku laid oli XVII saj Uuemõisa ja XVIII saj lõpul Kingli mõisa heinamaa. Tähenduse poolest sobiks murdesõna udrik põlisele heinamaanimele hästi. Sedasama päritolu võiks olla ka Kihelkonna koplinimi Udrik ~ Udrikas. Sõna uderik ’varjualune, onn’ on nime lähtekohana vähem tõenäoline, sest selle levila jääb Saaremaast kaugele. Vrd Udriku. – MK
EAA.1.2.947:119, 121, L 108p, 111;  EAA.308.2.65, L 1;  EAA.2072.5.359, L 1; EKMS: I, 424; SK I: 458

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur