[KNR] Eesti kohanimeraamat

Tõdva-Kõnnu ‹Tõdva-`Kõndu ~ -sse› Kad – paik Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas, mõis, sks Köndes.  C3
● 1920.–1930. a-tel Kõnnu ehk Tõdva-Kõnnu asundus, 1940. a-test Kõnnu küla, mis 1977 liideti Mõndaverega. E. Tarveli järgi on Tõdva-Kõnnu mõisat esimest korda mainitud 1493, kuid mõis oli juba enne olemas (vrd P. Johanseni järgi 1527). Kuna saksa keeles oli mõisa nimi Köndes või Konde ja ka Kihlevere, varem Kõnnaste mõisa nimi oli Köndes või Kondes, on varastes dokumentides raske orienteeruda. E. Tarveli järgi kuulus Tõdva-Kõnnu Lodedele. 1550 müüs Johann Lode mõisa Arendh Toddewenile (1586 oli Conde omanik ilmselt sama Arendt Tödwen), kelle suguvõsa nimest on pärit eestikeelse mõisanime hargtäiendina esinev Tõdva-, vastandina Kolga-Kõnnule. Eesti keeles on mõisat kutsutud ka lihtsalt Kõnnuks, mis tuleneb sõnast kõnd : kõnnu. Kuna nimi osutab mõisa kõrvalisele asukohale, siis arvab E. Tarvel, et Tõdva-Kõnnu mõis on olnud oma asukohal vähemalt XV saj lõpust. Vrd Kõnnu. – MK
Joh LCD: 609; Rev 1586: 45; Tarvel 1983: 48; ÜAN