[KNR] Eesti kohanimeraamat

Tsütski [`tsütski] ‹-sse› Se – paik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Petseri, Saatse nulk), 1585–1587 Чютцкое (küla), 1780 Чучкова Конца, 1792 Чуцкая, 1855–1859 Канецъ Чутской, 1882 Чуцкой Конецъ, 1904 Tsütski, Чудской конецъ; vn Чудско́й Коне́ц.  B3
● Liideti 1977 Saatsega. XIX saj kuulus Molosva (Моложва) kogukonda ja Saatse kogudusse. J. Simmu arvates tuleneb külanimi sõnast чудский ~ чудской ’eesti’; sõnaga чудь kutsusid idaslaavlased läänemeresoomlasi, sh eestlaste esivanemaid. Rahvanimetusega seotud kohanimed, nagu Чудской Конец, asusid sageli mitme hõimu piirialal, siinsel juhul seto ja Pihkva järve äärsete vene külade piiril. Välistatud pole ka kujunemine isanimest Tšudinov (Чудинов), sest näiteks naabrusest Ulitina külast on teada perekonnanimi Tšudinovo (Вотчины помѣщицы Татьяны Ивановны Чудиновой деревни Улитина). V. Dali sõnaraamatu järgi tähendasid sõnad чудо, чудаки, чудь Siberi vene keeles imelikku, võõrast, metsikut rahvast, kelle mälestus säilis vaid kalmetes ning kääbastes (ning kes XVII saj vene vallutajatest ehmudes kaevasid endale maa alla koopad, läksid sinna koos oma varaga ning said hukka, raiudes toed läbi). St чудь, чудское on märkinud ka (idapoolset) soome-ugri hõimu, mis esineb pärimustes (Чудь белоглазая!; Чудь в землю ушла; Чудь живьем закопалась; чудь под землей пропала). Vanavene isikunimedena on juba XI ning XIII, samuti XV–XVII saj kirja pandud isikunimed Чудинъ, Чудинко, Чюдинко ning isanimi Чудиновъ (XVI–XVII saj). Чудь oli Vana-Vene riigis üldine soome-ugrilaste nimetus. Vrd ka Satserinna valla Tsütsinä (vn Чудино) veski Piusal, Haanja Tsutsu küla, mägi, maja (Rõu). Vrd Eesti, Peipsi järv. – AK
Dal’ 1880–1882; EAA.1999.1.101; EAA.1999.1.102; EAA.1999.1.307;  EAA.298.2.71, L 15; Hurt 1904: XX; Mel’nikov 1984; Pskov 1585–1587: 141; Pskov 1792; SeK: 170; Simm 1970b: 143; Tupikov 1903: 431, 826–827; Vasilev 1882: 341; VES; VMS