[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

Rääptsova [`rääptsova] ‹-`sovva ~ -sse›, kohalikus pruugis `Rääptsüvä-`süvvä ~ -he›, kohalikus pruugis harva Raapsonitsa, rahvakeeles ka Suurõ-`Rääptsüvä Seküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Värska vallas (Lobotka, Tsätski nulk), ? 1563 Рябцово (Paatskohka külade hulgas), 1652 Рябцево, 1781 Ряпцова, 1865–1871 Рябцова, 1882 Рябцово, Большое Рябцово, 1885 Боль. Рябцево, 1903 Rääpzowa, 1904 Suurõ-Rääptsüvä, Rääptsüvä, Большо́е Ря́бцово, 1920 S. Rääbtsüva.  A1
Kohta on mainitud külana Petseri kloostri maksuloendis 1652, seejärel Värska kirikuraamatus 1781; 1882 kuulus Korodissa (Городище) kogukonda ning Saatse kogudusse. J. Simm eeldas külanime pärinemist isanimest Rjabtšikov (Рябчиков). Nime lähteks sobivad рябый ’kirju, lapiline, täpiline, (tedre)tähniline; ebatasane’ (vrd leedu raibas ja läti raibs ’kirju’), рябчик ’püvilill; põldpüü, põldvutt’, рябец ’(jõe)forell’, рябка ’teder’ ning рябуша ’kirju kana’. A. Šteingolde arvates tuleneb kohanimi Рябцево lisanimest Рябец või Ряб (‹ рябец, ряб ’laanepüü; pistrik, haugas’). Vene perekonnanimel Rjabtsev (Рябцев, ka Рябцов) on vasteid XVI–XVII saj-st (Рябов, Рябцов). Vanavene nimedena esinevad XIII–XVII saj Рябецъ, Рябина, Рябчукъ ja Рябъ ning isanimi Рябчиковъ. Rääptsova koosneb kahest osast: Suurõ-Rääptsüvä ja Väiko-Rääptsüvä ehk Trugina (Trungina, vn Ма́лое Ря́бцово), mis liideti 1977. Väiko-Rääptsüvä lõunaosa on Kiveste (ka Vahtsõ-Rääptsüvä). Vrd Räpsu mõis (Vll, ↑Jööri). Vrd Räpina. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; Hurt 1903: 238; Hurt 1904: XVI; Pskov 1792; PTK I: 210, 211; Selart 2016: 114; Simm 1970b: 139; SRNG: (35), 330–331; Truusmann 1890: 58; Truusmann 1897a: 43; Tupikov 1903: 346–347, 734–735; Vasilev 1882: 281, 30; Vene TK 420; VES; VMS; Värska KR 1780–1794; Wd

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur