[KNR] Eesti kohanimeraamat

Tsolgo2 [ts´olgo] ‹-le›, kohalikus pruugis ka Ts´ölgo Se – paik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Mikitamäe vallas (Lobotka, Poloda nulk), 1780 Чолкова, Челкова, 1790 в Чалкова, 1855–1859 Чолкина, 1882 Чолково, 1885 Tölgo K. (*Tsölgo), 1886 Tsolgo, Целго, 1890 Чолкина, 1904 Tsölgo, Че́лково, u 1920 Tsolgu, 1922 Tsõego, Tšelkovo.  A2
● Küla kuulus XVIII saj Värska kogudusse, XIX saj aga Selise kogukonda. Liideti 1977 Igrise külaga. Lõunaeestiline külanimi pärineb arvatavasti talupoja lisanimest. Vrd ka Lõuna-Eesti tsolgatuss ’porine koht’ (Plv, Rõu, Urv) ning tsolk ’väheväärtuslik, kõlbmatu’. J. Truusmann seostas kohanime sm sõnaga selkä ’mäeseljak, voor, seljandik’. Viimane on seletusena võimalik, sest küla asub seljandikul. Vene nimekuju põhjal sobiks lähteks челка, чело ’laup, pea, otsaesine; mäe jalam, esiosa; (leiva)ahju suu, koopa suu’. Sarnased nimed on Poolas Ciołkowo (küla), Karjalas aga Челки (sm Tšolkka) järv. Vrd Tsolgo1. – AK
Academic; Dal’ 1880–1882; EAA.5341.1.71;  EAA.298.2.71, L 15; Eesti TK 42; Hurt 1903: 166; Hurt 1904: XV; KN; PGM 1785–1792; Pskov 1890; RL 1922; SeK: 166; Truusmann 1890: 59; Truusmann 1897b: 86; Vasilev 1882: 340; VMS; Värska KR 1780–1794