[KNR] Eesti kohanimeraamat

Tsirguliina [tsirgu‿liina] ‹-`liina ~ -sse›, kohalikus pruugis ka Tsirgu ‹`Tsirku, Tsirgun›, kirjakeeles varem ka Tsirgulinna San – alevik Valga maakonnas Valga vallas, kuni 2017 Tõlliste vallas (Laatre mõis), 1922 Tsirgulinna alevik, 1923 Sangaste-Tsirgulinn, 1977 Tsirguliina alevik.  B1
● 1887 sai valmis Valga–Tartu raudteeliin ja avati Sangaste jaam. Soodsa asukoha ümber hakkas tasapisi tekkima küla. Läheduses oleva Raa (lõunaeesti raag : raa ’remmelgas, suur paju’) talu peremees Juhan Kübar müüs küla esimesed krundid. Kuna ostjateks olid Kull, Kurvits, Teder, Tuvikene ja mitu Varest, panid hambamehed külale nimeks Tsirguliin. Veel 1930. a-te ajakirjanduses tarvitatakse nime nimetavalisel kujul ja osaliselt kirjakeelestatuna (Tsirgulinn). Teiste eesti asustusnimede eeskujul on nimi hiljem muudetud omastavaliseks. Nimi on lõunaeestikeelne: tsirk : tsirgu ’lind’ ja liin : liina ’linn’. Tsirguliina üksikud osad kannavad nimesid Kännuküla (põhjas) ja Pilliliin (lõunas). ¤ Kulli-nimeline oli Sangaste raudteejaamas tööl. Kull oli esimene, kes ehitas maja Rae talu maa peale. Teisel pool Rae talu oli mets. Siis tuli Kurvits, Teder ja Vares. Need oli esimesed majaehitajad. Et nad olid kõik linnunimedega, hakatigi nimetama Tsirgu linnaks. Miku talu maa peale oli Välbe ehitanud maja. Välbe oli teinud savist partsipille. Kõigil lastel olid partsipillid käes. Üks vanamutt läind ja näind, et kõigil partsipillid käes ja öelnud: „Näe sii on pillilinn“. Seda osa linnast nimetatigi Pillilinnaks. (1973) – MF
KM: RKM II 307, 449/50 (17) – 1973; KNAB; Mägi, Veri 1976: 60; Tsirguliina ajalugu; ÜAN