[KNR] Eesti kohanimeraamat

Triigi1 ‹`Triiki ~ -sse ~ -le› Kos – küla Harju maakonnas Kose vallas, mõis, sks Kau, 1732 Triki (mõis), 1796 Kau, Trigi (mõis).  A3
● Algselt mõis, 1920. a-test asundus ning al 1977 küla. Eestikeelse nime on saanud mõisaomaniku Stryki järgi, kellele mõis XVII–XVIII saj kuulus. Mõisa saksakeelne nimi Kau (1379 Kowe) pärineb naabruses olevalt Kõue külalt. Vahel on eesti uuemaski pruugis kasutatud Kõue või Kõue-Triigi mõisa nime. Vrd Kõue, Triigi2, Triigi3. – TL
BHO: 201; Joh LCD: 454–455; KNAB; Ligi 1961: 331; Mellin

Triigi2 ‹`Triiki ~ -sse› VMr – küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas, mõis, sks Ottenküll, 1501 Ottenkul, 1586 Otteküll, 1725–1726 Ottenküll, 1732 Triki m.  A2
● XVI saj esines ainult mõis, kuigi nime järgi otsustades võis siin varem olla küla. 1725–1726 oli siiski nii mõis kui ka küla. 1920. a-tel asundus, mille kõrvale 1970. a-teks tekkis mõisasüdamest asund. 1977 ühendati mõlemad külaks. Triigi eestikeelne nimi on tulnud XVII saj mõisaomanike Strykide järgi. Saksakeelses mõisanimes Ottenküll võiks peituda varasem eestikeelne nimi *Oteküla ’karuküla, otiküla’, vrd (karu)ott. Triigiga liideti 1977 Karutiigi, endine Triigi mõisa popsiküla. – MJ
BHO: 413; Eisen 1924a: 70; Hupel 1774–1782: III, 493; Rev 1586: 37; Rev 1725/26 Vi: 257; Thor-Helle 1732: 316

Triigi3 ‹`Triiki ~ -sse› Krj – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Leisi vallas, mõis, sks Feckerort, 1704 Strikanhåf (mõis), 1782 Triki mois, 1923 Triigi (asundus).  C1
● Triigi mõis kujunes XVI saj kõrtsikohast, kahest mereäärsest adramaast ning kolmest Angla vakuses olnud adramaast. 1920. a-test asundus, al 1977 küla. Mõisa eestikeelne nimi tuleneb Strykide suguvõsa nimest, kelle valdusse mõis läks 1547. Mõisa saksakeelne nimi esineb 1547 kujul Fecker, Feckelorth. – MK
BHO: 75–76;  EAA.1.2.C-IV-1; ENE-EE: IX, 520; SK I: 440; ÜAN