[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

Rootsiküla1 [rootsiküla] ‹-`külla ~ -sse›, kohalikus pruugis Ruõtsikkülä ~ Ruotsikülä Khnküla Pärnu maakonnas Kihnu vallas (Kihnu mõis), u 1540, 1543 Rotzkull, 1624 Rohzekill, 1797 Rootsikülla.  C4
XVI saj elas külas talupoeg Rothse Jurgen. Külanimi on tekkinud rootslaste järgi. Küla lahusosad on Äpeots (edelas) ja Pitkänä (saare lõunatipus). Rootsikülaga on 1977 liidetud ↑Turukülä.MK
Johansen 1951: 294; Rev 1624 PL: 5; Stackelberg 1928: 180

Rootsiküla2 [rootsiküla] ‹-`külla ~ -sseKhkküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Kihelkonna vallas, mõis, sks Rotziküll, 1645 Roziküll (mõis).  B4
1515 ja 1521 on mainitud, et piiskop on Jurgen Lodele läänistanud kõrtsikoha ja üksjala Kihelkonna kiriku juures asuvasse rootsi külla (Swedesszchen dorppe). Küla oli keskajal jagatud ordu ja piiskopi vahel. Hilisem Rootsiküla mõis tekkis 1560. a läänistusest Conrad Burmeistrile. Samanimeline küla paiknes mõisast lõunas. 1920. a-tel tekkis mõisa maale asundus (hiljem Rootsiküla I), mis 1977 liideti külaga (enne 1977 Rootsiküla II). Rootsiküla piiresse kuulub ↑Papissaare sadamakoht.MK
Johansen 1951: 304; KNAB; SK I: 349

Rootsiküla3 [rootsiküla] ‹-`külla ~ -sse›, kohalikus pruugis Ruat´si ~ Ruat´sikülä Kodküla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, kuni 2017 Alatskivi vallas (Alatskivi mõis), vn Ро́чино, 1592 Roczyrand, 1601 Rotze Kulla, 1732 Rootsist, 1758 Rotzikülla, 1901 (Dorf) Rotschina.  C3
Vene asustusega küla. V. Palli arvates võib nime seletada kas rahvanimetusega rootsi (sel juhul oleks vene nimi selle mugandus) või vene sõnaga роча ’varjatud jahionn metsas’. Võib-olla tuleks kõne alla hoopis Põhja-Vene murretes esinev ро́тча ’kalastusala jõel kaugel asuvas kohas’. 1977 liideti Rootsikülaga Rootsisoo küla., PP
KNAB; PA II: 421; PTK I: 208; Rev 1601: 10

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur