[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

Elbi`Elpi ~ -sse ~ -leTorküla Pärnu maakonnas Tori vallas (Tori mõis), 1662 Hellpe Thomas (talu), 1680–1684 Helpa mattze Jurri, 1797 Elbi.  A4
Nimi tuleneb mehenimest, vrd Helppe (XV saj Kop u. Mattyes Helppe pocke). Vrd Halinga all 1543 Ielpes Sur Peter. Elbiga on 1977 liidetud ↑Tootsi küla (PJg).MK
Mellin; Roslavlev 1977: 86, 70; Stackelberg 1928: 149; Stoebke 1964: 20

Kossa-le›, kohalikus pruugis-lõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), 1923 Kossa (talud), 1939 Kossõ (talu), 1939 Vana-Kossa, Uue-Kossa, Kossa (talud), 1952 Коссы.  C3
Küla kujunes 1920. a-tel Tootsi küla üksiktaludest. Asustuspaik on siiski vana, sest Vana-Kossa talu maal paikneb nii muinasasulakoht kui ka kivikalme ase. Küla oli 1977–1997 ühendatud Luhamaaga. Kohanime päritolu on lahtine, vrd seto kossa’ ’patsid’ või võru kos´s´ ’võrgust natt’. Vanavene lisanimena esineb Косовъ. Petserimaal on paralleelina olemas ↑Kossolka küla Petseri vallas ja Kossõgina (Косыгино) Irboska vallas. Sarnase nimega on Permis Kossa küla (permikomi Кӧсва, Кӧс), Karjalas külad Kossalmi ja Koselga. Vrd Kose, Kossolka, Viitina. – AK
Eesti TK 50; KN; KNAB; NL TK 25; SeK: 51; Tupikov 1903: 593; VES; VMS; ÜAN

Kõlbi-le›, kohalikus pruugis-lõUrvküla Võru maakonnas Antsla vallas, kuni 2017 Urvaste vallas (Vastse-Antsla mõis), 1592 Kelpe Jak, 1627 Kelpa Tidt, Kelpa Mick, 1638 Kolpy Tydt, Kelpi Mewes, 1762 Kölbi.  C1
Talurühmast arenenud sumbridaküla. XVIII saj ja ka varem jagunes praegune küla *Sääslä (Säsla) ja *Põrsala (Pörsala) küla vahel. Kõlbi talud märgiti XVII saj *Sääslä ning 1762 *Põrsala küla alla. 1782 oli Kõlbi (Kelby) taluperesid juba viis. XIX–XX saj oli Kõlbi neljast talust koosnev rühm, kuid Kõlbi küla osadeks hakati pidama ka Mihkali, Vaarikala ja Varõssõ talurühma. Kõlbi lisanime esmamaining 1592 ei pärine samast kohast, vaid Lanna külast (↑Säre). Nime päritolu on teadmata, vrd perekonnanimi Kelp ja `Kõlpa talu (Kan). Kõlbi läänepiiril on Suurõsöödü talud. Kõlbiga on 1977 liidetud Matsi küla (1970), viimane koosnes Andrejaani, Matsi ja Tootsi talurühmast.ES
EAA.1270.1.264:11, L 11; EAA.1865.2.130/2: 8, L 8; PA II: 444; Rev 1624/27 DL: 105; Rev 1638 I: 39

Luhamaa [luha`maa] ‹-le›, kohalikus pruugis-lõSepaik (küla) Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Misso vallas (Pankjavitsa, Luhamaa nulk), 1939 Luhamaa (kirik, kool), 1943 Лухама (küla, kirik, talu), 1964 Лухамаа.  B3
Uus asula kujunes 1930. a-tel peamiselt Misso valla Määsi küla maale, kuhu rajati 1929–1932 Luhamaa Püha Vaimu õigeusu kirik. 1977 moodustati Luhamaa küla ametlikult, liites selle alla Kossa, Lütä, Pruntova ja Tootsi. 1997 jagati Luhamaa alad taastatud külade vahel jälle laiali. 1990. a-tel rajatud Luhamaa piiripunkt paikneb Lütä küla maadel. Vrd Luhamaa nulk. – AK
Eesti TK 50; KNAB; NL TK 50; RKKA; SeK: 73; Uuet 2002

Mustametsa2 [mustametsa] ‹-`metsa ~ -leMMgküla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, kuni 2017 Vara vallas (Elistvere mõis), 1872 Forstei Mustamets, u 1900 Мустамецъ (metsnik).  A3
Peamiselt pärast Teist maailmasõda tekkinud küla, esimest korda nimestikus 1970. Nimetatud Mustametsa metsnikukoha järgi. 1788. a kaardil on sel kohal Sibbi. 1977 liideti Mustametsaga Tootsi küla (u 1900 Тоотси) ja Kaiavere asund, viimane oli varem metskonna asula.PP
 EAA.1691.1.205, L 1;  EAA.3724.4.1171, L 6; KNAB; PTK I: 144

Mõisamäe [`mõisa`mäe] ‹-leRõuküla Võru maakonnas Võru vallas (Vastse-Kasaritsa mõis), 1688 Iurik Moyzynski, 1627 Moysa Martt, 1630 Moyse Mertt, 1684 Moisemakülla, 1765 Dorf Moisamae.  A2
Talupoja lisanimi Mõisa ilmus XVI saj Kasaritsas hajataludest koosnevas *Mäeslä külas (1588 Miasla). Et selle kadunud küla ajalooline keskus on olnud Räpo ja Tootsi kandis, võib Mõisamäed pidada vanaks hajataluks. Sõna mõisa vanem, rüütlimõisate tekkimisele eelnenud tähendus ongi olnud ’hajatalu’. Esmamainimise nimekuju on poolapäraseks muudetud. Mõisamäega on 1977 liidetud ↑Kolo ja Savikunnu küla. Vrd Mõisaküla1, Mäestjärv. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.1268.1.401:5, L 2p; PA I: 33; Rev 1624/27 DL: 90; Roslavlev 1976: lisa 3; Saar 2008: 79

Söödi-le›, kohalikus pruugis ka Söödü Rõuküla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Haanja vallas (Vana-Laitsna mõis), 1782 Södi Tannil, 1796 Dorf Södi, 1811 Sotans, 1839 Sotan, 1926 Söödi.  A3
Söödi oli 1977–1997 Sarise küla osa. Küla kannab Rõuge kirikuraamatutes Söödi nime, mõisakirjades on saksa-lätipäraseks nimeks Sotans ~ Sutans. Viimasest on lähtunud XIX saj perekonnanimi Suhtans. Kahe nime seotus ja nime Sotans päritolu on ebaselge. Tõenäoliselt on Söödi nimi rahvaetümoloogiline mugandus vanemast nimest, uueks selgeks tähenduseks on sööt ’söötis maa’. 1627. a on naabermõisas Rogosis elanud Seddig Rein, kes on Alūksnesse (Marienburgi) „välja nõutud“. Praegune Söödi asubki XVII saj mõistes Alūksne poolel. Söödi seost selle vana lisanimega ei saa siiski tõestada. Söödi põhjaosa on Toodsi (Tootsi), ametlik küla kuni 1977.ES
EAA.1268.1.23:51, L 107; EAA.1268.1.403:404, L 356p; LVVA.199.1.228:23, L 19; Rev 1624/27 DL: 86; Rücker; Võrumaa 1926: 262

Tootsi1`Tootsi ~ -ssePJgalev Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas, kuni 2017 omaette vald (Viluvere mõis), 1923 Tootsi (asundus).  A4
Tootsi oli Viluvere mõisa karjamõis. 1767 on Viluvere mõisa all märgitud talupoeg Orrametza Toos, 1788 Totzi Ado Land. Ilmselt selle koha alusel oligi moodustatud karjamõis. Karjamõisast sai maareformiga asundus, hiljem küla, mis 1977 liideti Elbiga. Selle lähedale põhja tekkis 1930. a-tel Tootsi briketitööstus, mille asula sai aleviõigused 1949. Nimi pärineb isikunimest, vrd ToosTheodosius, Theodotus; TootsTheoderich.MK
BHO: 602; EAA.1000.2.1206:5, L 4p; EAA.1000.2.1213:1, L 1p; ENE: VIII, 31; Rajandi 1966: 163, 167

Tõutsi`Tõutsi ~ -le›, kohalikus pruugis ka Tõudsi Oteküla Valga maakonnas Otepää vallas (Ilmjärve mõis), 1749–1762 Tautsi Hanns (talupoeg), 1861 Двр. Теутси (talu).  A3
Küla on tuntud nii Urmitootsi kui ka Tõutsi nimega. Mõlemad on lähestikku asuvad talud, mille nime on eri aegadel kasutatud külanimena. Tautsi lisanimega talupoeg on teada XVIII saj personaalraamatust. Ilmjärve kandis on tegemist omapärase nimekooslusega Tõutsi ~ Tautsi ~ Tootsi, mida on peetud eri nimedeks, kuid mille algupära on üks. Rannus Ervu külas on 1588 elanud Tewdzy Hanc. Kõikide nende nimede aluseks on isikunime Theoderich alamsaksakeelne mugandus Teuzo. Tõutsiga liideti 1977 Kolju (Kol´u) küla.MF
EAA.1260.1.9:139, L 140p; EAA.3724.4.1178; KN; KNAB; PA I: 233; Rajandi 2011: 163

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur