[KNR] Eesti kohanimeraamat

Toolamaa1 [toola‿`maa] ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Räp – küla Põlva maakonnas Räpina vallas, mõis, sks Tolama, 1582 Tholowa, w Tholomie, 1584 Toloma, 1601 Tolloma, 1627 Tollomah, 1670 Tholama, 1686 Tolema, 1731 Tollama, 1839 Tolama (karjamõis).  C1
● Tegemist oli vana külaga, kuhu XVIII saj lõpul rajati karjamõis (1822 sks Carolenslust). Räpinast 1833 eraldatud mõis kandis esialgu Ruusa nime, kuid 1840. a-tel viidi peamõis üle Toolamaale. Mõisa nimi muudeti ametlikult Toolamaaks 1854, hiljem sai sellest ka valla nimi. Valda kutsuti XX saj alguses naljatlevalt Tol´a vallaks. 1920. a-tel tekkis Toolamaa asundus, mis 1977 muudeti külaks. Toolamaa nime koostis ja päritolu pole selge. Poola-aegne esmamaining Tholowa võib olla ümberkirjutusviga, kuid ikkagi pole kindel, kas nimes sisaldub algupäraselt sõna -maa. Kaudselt näitab Toolamaa nime kaheks sõnaks lahutamatust Räpina talupoja lisanimi Tolmo (perekonnanimed Tolmov, Tolmusk jt). Vrd vanavene isikunimed Толма, Толочко, perekonnanimi Толманов jt. Neid vanavene isikunimesid, mis ei sisalda valmiskujul turgi laensõna толмач ’tõlk’, ei ole osatud kindlalt seletada ja Толма puhul on pakutud võrdlust sõnaga толмить ~ тольмить ’korrutama, ettekäändeid otsima, vastu puiklema’. Muidugi pole Räpina Toolamaa nime puhul ka võimatu, et see sisaldab sõna -maa. Siis on algusosa *Tolo või *Toolo ilmselt samuti isikunimi. Vrd nt Bartholomeus (aramea keeles ’Tholmai poeg’). Ka soome perekonnanime Tolmunen on seletatud Bartholomeuse muganduse Tolmo ~ Tolmu abil, mis omakorda haakub Räpina Tolmo lisanimega. – ES
 EAA.308.2.104, L 1; EAA.567.3.190:69, L 66p; EAA.1269.1.796:180, L 458; Kjuršunova 2010: 537–538; KN; PA I: 94, 96, 141; Rev 1601: 17; Rev 1624/27 DL: 70; Roslavlev 1975: 7, 16, 29; Sukunimet 1992: 627; Tupikov 2004: 393, 784

Toolamaa2 [toola‿`maa] ‹-le› MMg – küla Tartu maakonnas Tartu vallas (Vedu mõis), 1492 Dollant, 1513 Daellandt, 1582 Toloma.  C4
● Küla, XIX saj II poolest karjamõis, 1920. a-test uuesti küla. Nime algusosa pärineb P. Johanseni väitel von Dolenite perekonnanimest; perekonna kohta on Tartu piiskopkonnas andmeid a-st 1224 alates. Nime järelosa on -maa. – PP
BHO: 600; EO: 333; PA I: 109; PTK I: 243