[KNR] Eesti kohanimeraamat

Toila [`toila] ‹`Toila ~ -sse›, kohalikus pruugis varem ka `Tõila Jõh – alevik Ida-Viru maakonnas Toila vallas, mõis, 1428 Tulis (küla), 1547 Toils (küla?), 1688 Thoila u. Maschländer (mõis).  C2
● Toila mõis rajati XVII saj algul. 1796 on Mellini kaardil märgitud ainult mõis. XX saj moodustati mõisa ümber Toila asundus, mis 1977 liideti Valaste külaga. Mõisast u 6 km idas olev Toila küla, mis hakkas kujunema XIX saj lõpus (u 1900 Тойла) ja oli veel 1871 Toila mõisa järgi, ent XX saj algul Voka mõisa maal, sai XX saj keskpaiku alevikuks. Nime on L. Kettunen võrrelnud soome kohanimega Toivola ja oletanud pärinemist isikunimest (sm Toivo, Toivonen) või ka kujust Tõiv (Tõivla › Tõila). Aleviku vanemat põhjapoolset osa, suvilaid ja kalurimaju, on nimetatud Männikuks ehk Toila-Männikuks (1844 Mannik). Paikkonda Toila aleviku ja Pühajõe küla piiril tuntakse Oru ehk Toila-Oru nime all, seal asus Oru loss, mis hävis 1941 ja 1944. – MK
Bfl: I, 1311, II, 935; BHO: 599; EO: 90; EVK; KNAB; LUB: VII, 681