[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Tiitsa-le›, kohalikus pruugis Tiidsa-lõHarküla Võru maakonnas Rõuge vallas, kuni 2017 Mõniste vallas (Mõniste mõis), 1685 Puusepa Tiedtz, 1758 Tietza (veski), 1797 Moetsa Titsa Jaan, Ado, Henno, 1798 Titza (karjamõis), 1839 Tietza (talu), 1923 Tiitsa (asundus).  A4
Tiitsa ja Tursa on kuulunud vanasse Ihte külla. XVII saj lõpust on sealt teada kolm Tiitsa-nimelist meest, kes rahva jutu järgi olevat Abja mõisast koerte vastu vahetatud. Tiitsa lisanimi ja eesnimi on olnud ümbruskonnas mitmes kohas kasutusel kuni XVIII saj lõpuni. Hiljemalt 1758. a-ks oli Ihte küla lõunaossa, küla põlisest veskikohast ülesvoolu, tekkinud Tiitsa veski. Kuigi selle kandi põlises talukohas elasid siis veel teiste lisanimedega talupojad, kujunes kohanimeks *Mõtsa ja *Mõts-Tiitsa (1805 Mötz Tietz Ado). XVIII saj lõpus rajati Tiitsa karjamõis, Mõts-Tiitsa väikeküla taludest säilisid Ura ja ümber asustatud Silla ehk Korva. Tiitsa nime kandvat talu tänapäeval alles ei ole. XIX saj lõpus tehti Tiitsa karjamõisasse võimas vesiveski ja koha saksakeelseks nimeks pandi Mühlheim. Tiitsa nime aluseks on alamsaksa mehenimi Dietz, mis on mugandus nimest Dietrich (‹ Theoderich). Tiitsaga on 1977 liidetud Puudistõ (Puudiste) küla. Vrd Tiitsuotsa, Tursa. – MF
EAA.308.2.168:5, L 4p; EAA.567.3.169:2, L 1p; EAA.567.2.581:5, L 4p; EAA.567.3.168:17, 32, 33, L 14p, 30p, 31p; EAA.1295.1.214:107–108, L 106p–107p;  EAA.3724.4.1901, L 1;  EAA.2072.9.625, L 1; Mellin; Rajandi 1966: 165; Rücker; ÜAN

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur