[KNR] Eesti kohanimeraamat

Taudsa ‹-le›, kohalikus pruugis ka Taudsa‿külä ‹-`küllä›, kirjakeeles varem ka Tautsa Rõu – küla Võru maakonnas Rõuge vallas (Haanja mõis), 1688 Tautze Jahn, 1758 Tautza Mick, 1765 Dorf Tautsa.  C2
● 1684. a kaart näitab, et praeguse Taudsa küla kohas elas hajatalus Kållest Kasten. 1688 oli talle (siis Kollo Kersten) poolemeheks tulnud Tautze Jahn. Taudsa (Taußa) lisanimi Haanja mõisa piirkonnas oli siis kõige rohkem levinud Jaanimäe ja Kaaratautsa kandis. Veel üks talurühm, 1684 Waicka Taus Hand ja Waika Taus Mickel, on praegu Toodsi küla ja juba 1638 mainitud kui peremees Waygo Todz (*Väiku Toots). XVII saj kirjapanekutes on väga harilik eesnimi Toots ja harvemini esinev Tauts tihti segamini läinud. Kohalike talupoegade jaoks olid need eri nimed, omastavas vastavalt Toodsi ja Taudsa. E. Rajandi on nii nime Tauts kui ka Toots aluseks pidanud vanasaksa Teuzo vormi algnimest Theoderich, kuid möönnud ka muinaseesti Tõut(u) nimeosise eeskuju nende nimede kujunemisel. Vrd Toodsi2, Tõutsi. – ES
EAA.567.3.252:12, L 10p; EAA.1268.1.401:98, L 94p;  EAA.308.2.178, L 1; Rajandi 1966: 165; Roslavlev 1976: lisa 10