[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

Kaatsi`Kaatsi ~ -sseKamküla Tartu maakonnas Kambja vallas (Suure-Kambja mõis), 1418 Kåds, 1424 Katis, 1430, 1504 Kades, 1591 Kac, 1592 Kacztikula, 1638 Kahtzakullo.  A3
Küla nimi tuleneb tõenäoliselt kunagise omaniku nimest, sest 1418 pantis küla Hinrik Katze (ka Kadsze). Teisalt on võimalik, et omanik sai nime küla järgi. Sel juhul võib tegu olla tsi-liitelise kohanimega (vrd Kuigatsi jt). A. Westrén-Doll ei seostanud 1582. a nimekuju Kacz Kaatsiga. 1977 liideti Kaatsiga Tapu-Soe (ka Tapu) küla. See oli nimetatud Tapu mõisa (sks Lilienheim, varem Kleinhof) järgi; mõisasüda jääb praegu Talvikese külla. Kaatsi piiridesse jäävad läänes Simka (1839 Simka) ja põhjas Trossi, mida on XX saj alguses vahel eraldi küladeks arvatud.EE
EES: 110; EM: 92, 162; EMS: II, 432–433; LGU: I, 217, 231, 248, II, 75; PA II: 339, 425; Rev 1638 I: 78; Rücker; Westrén-Doll 1923: 41

Prangli1 [`prangli] ‹`Prangli ~ -sse›, kohalikus pruugis-de, -nKamküla Põlva maakonnas Kanepi vallas, kuni 2017 Kõlleste vallas, mõis, sks Alt-Wrangelshof, Neu-Wrangelshof, 1550 Wrangel, 1582 Frangiel, 1782 Perris Prangli mois (Vana-Prangli), Kunninga Prangli mois (Vastse-Prangli), 1909 Wana Prangli m., Wastse Prangli m.  A4
Mõisa kohta on andmeid al 1550. Sellest eraldati 1725 Vastse-Prangli mõis. Saksa keeles eristasid kaht mõisat omavahel täiendosad Alt ’vana’ ja Neu ’uus’, eesti keeles olid aga nimed esialgu *Päris-Prangli ja *Kuninga-Prangli. Viimane nimi tuli sellest, et Vastse-Prangli läks kroonumõisana riigi valdusse. 1920. a-te alguses rajati mainitud mõisate maadel vastavalt Vana-Prangli ja Vastse-Prangli asundus (↑Krüüdneri). Vana-Prangli nime kasutati veel 1940. a-tel, 1970 on nimekirjas Prangli küla. Kohanimi lähtub M. J. Eiseni väitel XVI–XVII saj mõisaomanike Wrangelli suguvõsa nimest (Wrangellite nime kohta ↑Varangu1). 1794 eraldati Vana-Pranglist ↑Veski ja 1800 ↑Tapu mõis. 1977 liideti Prangliga Aiaküla, Aksi, Hädaküla, Jaaska ehk Jaska, Nuusa (1839 Nusa), Russaku (1839 Russako), Saviküla, ↑Taraski, Tornimäe, Võresoo ehk Väljamäe ja ↑Ääru. Neist Aksi (sks Axelshof) oli varem karjamõis. Omaette piirkonnad on Klimbiküla Prangli mõisast läänes ja Nuusapalu ehk Santepalu Nuusast kagus. Prangli lõunapiiril oli Pataste karjamõis (sks Freiburg).EE
BHO: 689; Eisen 1919a: 6; EM: 92, 132, 202; ENE-EE: VII, 441; KN; KNAB; Ligi 1961: 354; PA I: 81; Rücker; Stryk 1877: 29; Uustalu 1968: 743; ÜAN

Talvikese-leKamküla Tartu maakonnas Kambja vallas (Suure-Kambja mõis), 1922 Talvikse, 1936 Talvekese.  A3
Hiline küla, mille kohta on andmeid al 1922. Nimi tuleneb linnunimetusest talvike (Emberiza citrinella). Praeguse küla piiridesse jääb 1800 Vana-Prangli mõisast eraldatud Tapu mõisa keskus (sks Lilienhof, varem Kleinhof). Talvikese idapiiril on Liiva (↑Vooreküla).EE
Eesti TK 200; EM: 92, 162; KNAB; Mellin; VMS: II, 485

Tapa viipenimi. Kohamärk osutab kas Tapa linnale kui rongiliikluse sõlmpunktile või on kohanime tõlge, viibe „tapma“.
Tapa-leAmblinn Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas, mõis, XIV saj Tappus, 1620 Tappas, 1711 Tappalt.  B1
Tapa küla asemele rajati 1620. a-tel mõis. Nähtavasti hakati seejärel *Aovere (1564 Eigouer) küla nimetama Tapa külaks. 1870 rajatud raudtee juurde hakkas kujunema alevik, mis sai 1917 alevi ning 1926 linna õigused. Mõisa maadele 1920. a-tel tekkinud Tapa asundus liideti 1950. a-tel Tapa linnaga. Tapa küla liideti 1977 osalt Tapa linna, osalt Jootme külaga. Tapa nimi tuleb tõenäoliselt eestlastel ja liivlastel kasutusel olnud isikunimest Tabbe ~ Tappe. Võimalik, et aluseks on olnud hoopis Stefanose mugandused Taban, Teppo vms. Üldnimedest võivad kõne alla tulla sõnad tapp : tapu ’humal; muu vääntaim’, millega on seotud ka sm murdesõna tappo ’taraga ümbritsetud haritav maa’ ning võib-olla karjala tapos ’elukoht’. Seostamine tapmisega on rahvaetümoloogia. 1950. a-tel liideti Tapa linnaga osalt Rauakõrve küla (1716 Rauakörwest, eraldus Laastu külast, mis omakorda sulandus XX saj alguseks Rauakõrve külasse); osa maid läks Nõukogude sõjaväe kätte. Linna lõunaosas lennuvälja kohal asus varem Seeneküla, Tapa mõisa saunaküla (1911). Vrd Tabivere. – FP
Almquist 1917–1922: 308; Blumfeldt 1949: 169; EAA.1248.1.7:3, :30, L 3p, 31; EAA.1.2.933:94, L 93p;  EAA.3724.4.497, L 2; EES; EVK; KNAB; Lageda 1930; Rajandi 1966: 157; Schilling 1970: 43–44; Stoebke 1964: 65

Tapi2-leKeipaik (küla) Harju maakonnas Saue vallas (Valingu mõis), 1508 Herman Tappen, Herman Tappe (maksukohuslased Keila khk-s), 1548 Tonniess Tappe, 1687 Tappe, 1796, 1871 Tappi.  B1
Liideti 1977 Aila külaga. Nimega võib võrrelda isikunimena mainitud Tappe, mida D.-E. Stoebke peab küsimärgiliselt kohanimest tulenenuks ja P. Johansen on ühendanud Tapi külaga (1558 on selle lisanimega talupoega mainitud seoses Aila külaga), ning isikunime Tappete, sõnu tapp : tapi ’prunt, punn, pulk’, taimenimetust tapp : tapu ja vähetõenäolist tapp : tapa, tapi ’tapmine’.MK
EAA.1.2.940:793, L 777; Johansen 1925b: 24; Johansen 1926: 28; Mellin; Schmidt 1871; Stoebke 1964: 66; Wd

Tapiku-lePltküla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas, kuni 2017 Pajusi vallas, mõis, sks Tappik, 1583 Tapik (küla), 1638 Tappikill (küla), 1797 Tappik (mõis).  C2
Mõis on rajatud ajavahemikus 1638–1688, küla oli kadunud XVIII saj lõpuks (Mellini kaardil 1797 puudus). 1920. a-test asundus, al 1977 küla. Tapiku nimi oli välja kujunenud juba XVI saj, selle tähendussisu pole teada. Võimalik on oletada isikunime (vrd eestlase nime XIII saj-st Tappete, samuti lisanimena XIV–XVI saj Tappe), lähedased sõnad on ka tapa, tape ’pahmakas’ või tapp : tapu ’humal’. Tapikuga on 1977 liidetud ↑Tamsi küla.MK
BHO: 583; KNAB; Mellin; PA IV: 18; Rev 1638 II: 153; Stoebke 1964: 66; VMS

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur