[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Tapi1-leKospaik (küla) Harju maakonnas Anija vallas (Raasiku mõis), 1871 Tuppi, XIX saj II poolel Toppi, 1935 Tapi.  B1
XIX saj lõpul ilmus kaartidele hajatalu nimena. Ametliku külana mainitud 1970, 1977 liideti Arava külaga, praegu kuulub Vetla piiresse. Nimi võib olla lähtunud talupoja lisanimest – 1811. a hingeloendis on Ardu külas kirja pandud talupoeg nimega Toppi Erik. Nime tähendus jääb hämaraks, üks võimalus on lähtuda isikunimest, vrd nt ürikutes esinenud nimekujudega Tabbe, Tappe või friisi mehenimega Toppe (↑Tupenurme). Vrd Tapi2. – TL
EAA.1864.2.VI-34:9, L 9; EAA.46.2.62; Eesti TK 50; KNAB; Schmidt 1871; Stoebke 1964: 65–66
Märkus. Täiendatud etümoloogiat. 2019-08-26T00:03:13.

Tapi2-leKeipaik (küla) Harju maakonnas Saue vallas (Valingu mõis), 1508 Herman Tappen, Herman Tappe (maksukohuslased Keila khk-s), 1548 Tonniess Tappe, 1687 Tappe, 1796, 1871 Tappi.  B1
Liideti 1977 Aila külaga. Nimega võib võrrelda isikunimena mainitud Tappe, mida D.-E. Stoebke peab küsimärgiliselt kohanimest tulenenuks ja P. Johansen on ühendanud Tapi külaga (1558 on selle lisanimega talupoega mainitud seoses Aila külaga), ning isikunime Tappete, sõnu tapp : tapi ’prunt, punn, pulk’, taimenimetust tapp : tapu ja vähetõenäolist tapp : tapa, tapi ’tapmine’.MK
EAA.1.2.940:793, L 777; Johansen 1925b: 24; Johansen 1926: 28; Mellin; Schmidt 1871; Stoebke 1964: 66; Wd

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur