[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 1 artikkel

Tapa viipenimi. Kohamärk osutab kas Tapa linnale kui rongiliikluse sõlmpunktile või on kohanime tõlge, viibe „tapma“.
Tapa-leAmblinn Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas, mõis, XIV saj Tappus, 1620 Tappas, 1711 Tappalt.  B1
Tapa küla asemele rajati 1620. a-tel mõis. Nähtavasti hakati seejärel *Aovere (1564 Eigouer) küla nimetama Tapa külaks. 1870 rajatud raudtee juurde hakkas kujunema alevik, mis sai 1917 alevi ning 1926 linna õigused. Mõisa maadele 1920. a-tel tekkinud Tapa asundus liideti 1950. a-tel Tapa linnaga. Tapa küla liideti 1977 osalt Tapa linna, osalt Jootme külaga. Tapa nimi tuleb tõenäoliselt eestlastel ja liivlastel kasutusel olnud isikunimest Tabbe ~ Tappe. Võimalik, et aluseks on olnud hoopis Stefanose mugandused Taban, Teppo vms. Üldnimedest võivad kõne alla tulla sõnad tapp : tapu ’humal; muu vääntaim’, millega on seotud ka sm murdesõna tappo ’taraga ümbritsetud haritav maa’ ning võib-olla karjala tapos ’elukoht’. Seostamine tapmisega on rahvaetümoloogia. 1950. a-tel liideti Tapa linnaga osalt Rauakõrve küla (1716 Rauakörwest, eraldus Laastu külast, mis omakorda sulandus XX saj alguseks Rauakõrve külasse); osa maid läks Nõukogude sõjaväe kätte. Linna lõunaosas lennuvälja kohal asus varem Seeneküla, Tapa mõisa saunaküla (1911). Vrd Tabivere. – FP
Almquist 1917–1922: 308; Blumfeldt 1949: 169; EAA.1248.1.7:3, :30, L 3p, 31; EAA.1.2.933:94, L 93p;  EAA.3724.4.497, L 2; EES; EVK; KNAB; Lageda 1930; Rajandi 1966: 157; Schilling 1970: 43–44; Stoebke 1964: 65

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur