[KNR] Eesti kohanimeraamat

Tamsi1 [`tamsi] ‹`Tamsi ~ -sse› Pee – küla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Koigi vallas (Huuksi mõis), 1586 Tammis oder Tormois (küla), 1726 Tammist, 1796 Tamse.  A1
● Küla on kuulunud XVI saj Päinurme ja XVII saj-st Huuksi mõisa alla. Millalgi pärast Teist maailmasõda oli Tamsi liidetud Huuksiga, ent taastati omaette külana 1997. Tamsi on üldistunud sõna tammine mitmusevormidest. Vrd Tamsi2. – MK
Mellin; Rev 1725/26 Jä: 121; Ungern-Sternberg 1912a: 39

Tamsi2 [`tamsi] ‹`Tamsi ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Tamse Juu – küla Rapla maakonnas Rapla vallas, kuni 2017 Kaiu vallas (Kuimetsa mõis), 1241 Tamias (küla), u 1345 Tammies, 1725 Tammist.  C3
● Nime lähtevorm on ilmselt olnud *Tammine, millest on tulenenud mitmusevormid *Tammiste (vrd 1725) ja nüüdne i-mitmuslik Tamsi. Küla lõunaosas on Musteri, endine karjamõis (sks Mustifer, 1586 Mustefer). 1977 liideti Tamsiga ↑Kaomäe ja ↑Siuge küla. – PP
EO: 199; Joh LCD: 613–614; LCD: 42r; Rev 1586: 102; Rev 1725/26 Ha: 296–297

Tamsi3 [`tamsi] ‹`Tamsi ~ -sse› Plt – paik (küla) Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas, kuni 2017 Pajusi vallas (Tapiku mõis), 1583, 1601 Tamza, 1624 Tammesal, Tammisal, 1638, 1797 Tamse.  C1
● Küla on liidetud Tapikuga 1977. Kui mitte algselt, siis vähemasti vahepeal on külanimi olnud kaheosaline, algusosa puunimetus tamm ja järelosa salu. On võimalik, et kogu nimi on olnud esmalt loodusnimi ja osis -salu on asendunud paikkonna külanimedele iseloomuliku lõpuga -si alles hiljem, kui nimi oli kinnistunud külale. Lähtumine mitmuse ste-lise vormi kohakäändeist ei ole selle nime puhul otsest kinnitust leidnud. – MK
EO: 199; KNAB; Mellin; PA IV: 18; Rev 1601: 93; Rev 1624 PL: 39, 40; Rev 1638 II: 153