[KNR] Eesti kohanimeraamat

Tammistu1 ‹Tammistu ~ -sse ~ -le› Rei – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Hiiu (varem Kõrgessaare) vallas (Kõrgessaare mõis), 1782 Tamisto.  B2
● Tammistu oli pärast 1940. a-id liidetud Nõmmega, kuid taastati 1997 omaette külana. Külanime lähtekoht on kas lõunaeestiline tammist(u) ’tammemets’ või mitmuse omastav kääne sõnast tammine : tammise, mille lõpp on hiljem asendunud liitega -stu. – MK
HK: 245; KNAB; VMS

Tammistu2 ‹-sse› Kuu – küla Harju maakonnas Kuusalu vallas (Kolga mõis), 1517 Tammes, 1539 Tammest, 1586 Tammes, 1637 Tammisto, 1693 Tammist Bÿÿ, 1699 Tammise, 1798 Tam̄isto.  C1
● 1977–1997 oli Leesi osa. Kuulus varem lahustükina koos Leesi ja Kiiu-Aabla külaga Kiiu mõisale, XVIII saj läks Kolga alla. Nime tänapäevane kuju on tähenduslikult ’tammemets’, kuid varasemad kirjapanekud viitavad sõnale tammine : tammise, mida L. Kettunen peab isikunimeks. Vrd Tammistu1. – MJ
Bfl: I, 849; BHO: 581; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 29;  EAA.1.2.C-I-5; EO: 2–3, 222; Johansen 1951: 160; Mellin; Stuart 1699; Tarvel 1983: 61–62; Vilbaste 1956: 179; Wieselgren 1951: 270–271

Tammistu3 ‹-sse› TMr – küla Tartu maakonnas Tartu vallas, mõis, sks Tammist, 1582 Thammisth (küla), 1627 Klein- u. Groß-Tamist (küla), 1782 Tammista mois.  A1
● Mõis tekkis XVIII saj I veerandil Luunja mõisast eraldamise teel. Tammistu mõis Astuvere ja Kabina külaga oli olemas juba 1721, kuid Tammistu küla kuulus Pilka mõisa alla. Põlisküla kõrvale rajati 1920. a-te alguses mõisasüdame maadele ka asundus. Kohanimi tuleneb sõnast tammist(u) : tammistu ’tammik’. 1977 liideti Tammistu külaga Tammistu asundus, Astuvere, Läätsa, ↑Lüüsa ja Vaheküla (ka Kruusa küla). Praeguse küla alale jääb idapiiril ka a-tel 1922–1945 mainitud Tuti ehk Tutimäe küla. – EE
BHO: 580–581; EM: 98, 192; Hupel 1774–1782: III, 253; PA I: 100; Rev 1624/27 DL: 39; RGADA.274.1.171/2:275, L 775p; Uuet 2002: 265; VMS: II, 485

Tammistu4 ‹-sse›, kohalikus pruugis ‹-he› Räp – paik (küla) Põlva maakonnas Räpina vallas (Räpina mõis), 1582 Thammisth, 1686 Tammist, 1798 Tam̄ist.  B3
● Tegemist on vana külaga, mis on tekkimise ajal ilmselt välja kasvanud Toostest, aga al 1977 on ühendatud Linte küla alla. Nimi tuleb metsanimetusest tammistu ’tammik’. Räpina khk-s oli kaks Tammistu küla; teist, Meerapalus paiknevat, kutsuti vahetegemise pärast ↑Perätammistuks. Tammistu külas on tänavküla tüüpi külaosa Vennekülä, kuhu pärast Teist maailmasõda ehitasid majad vene rahvusest pagulased Peipsi tagant. Vrd Meerapalu. – ES
EAA.308.2.104; Mellin; PA I: 92

Tammistu5 ‹-sse› Tür – paik (küla) Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Rapla maakonnas Käru vallas (Juuru mõis), 1494 Tamnich, 1796 Tam̄ist (küla).  C4
● Küla asus Türi ja Juuru khk piirialal, liideti 1977 Sonniga (Juu). Vrd Tammistu1. – MK
Bfl: I,468; KNAB