[KNR] Eesti kohanimeraamat

Tamme1 ‹-le›, kohalikus pruugis Tammõ ‹-lõ› Vas – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Orava vallas (Orava mõis), 1626, 1627 Thomas Hanns, 1630 Thoma Hans Möller, Thomas Hans, 1638 Tam Hans, ein Müller, Tam Hansz kywy (veski), 1684 Jacob Tamme, 1688 Tammi, 1820 Tamme (küla).  B1
● XVII saj alguses oli tegemist hajatalu ja talupoja rajatud veskiga. 1688 oli talus kaks poolemeest. Esimese mainitud peremehe ja möldri Hansu kohta on öeldud, et ta on tulnud Venemaalt. Tema lisanimeks oli üsna kindlalt isanimi Toomas. Miks seda hakati tõlgendama puunimetuseks (tamm), jääb ebaselgeks. Võimalik, et läänekristliku nime venepärasest esisilbi a-ga hääldusest (Томас) oli käibel lühendvorm *Tam, vrd harilik Tom ~ Toom. Isanime kokkuviimine veskitammi tähendusega on vähetõenäoline, sest Võrumaal on varem kasutatud sõnu sulg ja lüüs. Laenuliste eesnimede tõlgendamine positiivseid seoseid loovaks puunimetuseks on olnud eestlastele omane, vrd keskaegsed Tama, Tamma, Tamme, mida D.-E. Stoebke on seadnud vastavusse vanasaksa eesnimedega Tamma, Tammo, Tamo. i-ga lõppev eesnimi Tammi, mis oli tavaline veel XVII saj, võiks olla teist algupära. Kuna Aadam on ka Lõuna-Eestis traditsiooniliselt omastavas Aadami, siis on siin sobivaim võrdlusalus karjalakeelne eesnimemugand Tammi ametlikust nimest Adam (Αдам), samuti soome Tami. Nimekujusid Tamm, Tammo on Aadama vasteteks pakkunud ka E. Rajandi. 1977–1998 oli küla ametlikult Saetamme nimega. See seostub Saesilla taluga, teise veskikohaga Tamme külas. Tänapäeval on Tamme külaga liidetud nooremad külad (talurühmad) Toho ja Lehese, viimane oli ametlik küla kuni 1977. Tamme põhjapiiril Suuremetsa külaga on Juusa talud. Vrd Toomasmäe. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.567.3.180:3, L 2p; EAA.1271.1.226:40, L 1529; Rajandi 2011: 15, 162; Rev 1624/27 DL: 78; Rev 1638 I: 160, 169; Roslavlev 1976: lisa 2, 3; Saar 2008: 121–122; Stoebke 1964: 66, 157; Vilkuna 2003: 25