[KNR] Eesti kohanimeraamat

Tamme1 ‹-le›, kohalikus pruugis Tammõ ‹-lõ› Vas – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Põlva maakonnas Orava vallas (Orava mõis), 1626, 1627 Thomas Hanns, 1630 Thoma Hans Möller, Thomas Hans, 1638 Tam Hans, ein Müller, Tam Hansz kywy (veski), 1684 Jacob Tamme, 1688 Tammi, 1820 Tamme (küla).  B1
● XVII saj alguses oli tegemist hajatalu ja talupoja rajatud veskiga. 1688 oli talus kaks poolemeest. Esimese mainitud peremehe ja möldri Hansu kohta on öeldud, et ta on tulnud Venemaalt. Tema lisanimeks oli üsna kindlalt isanimi Toomas. Miks seda hakati tõlgendama puunimetuseks (tamm), jääb ebaselgeks. Võimalik, et läänekristliku nime venepärasest esisilbi a-ga hääldusest (Томас) oli käibel lühendvorm *Tam, vrd harilik Tom ~ Toom. Isanime kokkuviimine veskitammi tähendusega on vähetõenäoline, sest Võrumaal on varem kasutatud sõnu sulg ja lüüs. Laenuliste eesnimede tõlgendamine positiivseid seoseid loovaks puunimetuseks on olnud eestlastele omane, vrd keskaegsed Tama, Tamma, Tamme, mida D.-E. Stoebke on seadnud vastavusse vanasaksa eesnimedega Tamma, Tammo, Tamo. i-ga lõppev eesnimi Tammi, mis oli tavaline veel XVII saj, võiks olla teist algupära. Kuna Aadam on ka Lõuna-Eestis traditsiooniliselt omastavas Aadami, siis on siin sobivaim võrdlusalus karjalakeelne eesnimemugand Tammi ametlikust nimest Adam (Αдам), samuti soome Tami. Nimekujusid Tamm, Tammo on Aadama vasteteks pakkunud ka E. Rajandi. 1977–1998 oli küla ametlikult Saetamme nimega. See seostub Saesilla taluga, teise veskikohaga Tamme külas. Tänapäeval on Tamme külaga liidetud nooremad külad (talurühmad) Toho ja Lehese, viimane oli ametlik küla kuni 1977. Tamme põhjapiiril Suuremetsa külaga on Juusa talud. Vrd Toomasmäe. – ES
 EAA.308.2.178, L 1; EAA.567.3.180:3, L 2p; EAA.1271.1.226:40, L 1529; Rajandi 2011: 15, 162; Rev 1624/27 DL: 78; Rev 1638 I: 160, 169; Roslavlev 1976: lisa 2, 3; Saar 2008: 121–122; Stoebke 1964: 66, 157; Vilkuna 2003: 25

Tamme2 ‹-le› Mih – küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Koonga vallas (Kõima mõis), 1541 Tamme Meus (vabatalupoeg Koonga mõisa Ura küla järgi), 1638 Tamme Laur (talupoeg Koonga mõisa Ura külas), 1797 Tam̄e.  A4
● Hiljemalt 1724 oli kirjas külana. 1977–1997 oli ametlikult Ura küla osa. On nime saanud vabatalupoja lisanimest. – MK
KNAB; Mellin; Rev 1638 II: 51; RGADA.274.1.182/5:12, L 402p; Stackelberg 1928: 140

Tamme4 ‹-le› Ran – küla Tartu maakonnas Elva vallas, kuni 2017 Rannu vallas, mõis, sks Tammenhof, 1688 Tammenhof (mõis), 1711 Tammenhoff (karjamõis).  C3
● Tamme mõis eraldus Rannust XVII saj. 1920. a-tel tekkis Tamme asundus, mis 1940. a-teks muutus külaks. Nime aluseks on tõenäoliselt puu nimetus tamm : tamme. – MF
BHO: 579; KNAB; Uustalu 1972: 132

Tamme5 ‹-le›, kohalikus pruugis harva Tammõ ‹-lõ› Kan – paik (küla) Põlva maakonnas Kanepi vallas, kuni 2017 Valgjärve vallas, mõis, sks Tammen, 1730 Tammen, 1782 Tamme mois.  B1
● Tamme mõis eraldati Valgjärve mõisast faktiliselt 1730, erinevad omanikud olid kahel mõisal al 1786. Varem ulatus siia aladele *Valgi küla (↑Valgjärve). 1722 on kahe *Valgi küla talu, Mähä ja Keldu (Mæhe, Keldo) maad mõisale ära võetud. See on Tamme mõisa oletatav algus. Keldu talu säilis mõisa väheviljakal ääremaal Keldu järve ääres (1628 Kolde jerw). Tamme mõisa maad paiknesid mitmes lahustükis ja vahel on Tamme külaks nimetatud ka põlistalude piirkonda Valgjärve ning Saverna vahel (Tamme-Soodla, 1977 liidetud Savernaga). Tamme mõisa maadele tekkis 1920. a-tel asundus, mis 1977 liideti Puugi külaga. Mõisa nime tekkemotiiv pole selge. Nimi pärineb puunimetusest tamm. Kahel mõisanimel, Rõngu ja Kanepi Tammel, on saksa keeles lõpus -n (Tammen), mida võib tõlgendada daativi käändelõpuks. See muudab tõepäraseks oletuse, et Valgjärve mõisa uut karjamõisat hakati esialgu nimetama maastikus leiduva tammepuu järgi, saksa zu ’juures’ nõuab daativi. Isikunimi on selle nime lähtena vähem tõenäoline. Vrd Tamme4, Tammõkülä. – ES
BHO: 578–579; Hupel 1774–1782: III, 276; PA I: 77; Rev 1624/27 DL: 110; RGADA.274.1.174:456, L 449p; Stryk 1877: 215–216