[KNR] Eesti kohanimeraamat

Tagaküla1 [taga‿küla] = Bakbyn [`baak`bü(ü)n] ‹-i›, kohalikus pruugis Bakbi(e)n [`baak`bii(e)n] Jõe – küla Harju maakonnas Viimsi vallas Naissaarel, 1913 Тага-кюла.  A2
● Pärast Teist maailmasõda kuni 2011 oli Naissaare küla osa. Nimi kirjeldab küla asukohta muu saareasustuse taga. Küla rööpnimi rootsi keeles on olnud ka Lillbyn (kohalik hääldus lillbi(i)n) ehk eesti keeli Väikeküla, mis on ilmselt lõunas asuva Suurküla vastand. Eesti keeles nimetati küla ka Põhjakülaks (rootsi tõlge Norra byn ehk kohalikus häälduses norrbin), mis oli Lõunaküla (Suurküla) võrdlusnimi. Püsiva asustuse sai küla alles XX saj alguses. Esimesed asukad olid viis rootsikeelset peret, perekonnanimedega Luther, Markus, Mattson, Rosen ja Bertelson. Vrd Lõunaküla. – MB
KNAB; Lagman 1964: 35, 67; Wieselgren 1951: 30, 40–41, 45

Tagaküla2 [taga‿küla] ‹-`külla ~ -sse›, kohalikus pruugis Taga‿külä ‹-`küllä›, kirjakeeles varem ka Väimela-Tagaküla Plv – küla Võru maakonnas Võru vallas (Väimela mõis), 1923 Taga (küla), 1937 Tagaküla.  C3
● Tegemist oli Raiste küla läänepoolse otsaga, mis jäi tagamaapiirkonnaks ka Aleksandri vallas 1892–1938 ja tänapäeval Võru vallas. Tagaküla kirdepoolset tuumikala, endist Raiste küla osa tuntakse Kunglana, nimi on juurdunud Kungla rahvamaja järgi. Tagakülaga on 1977 liidetud ↑Kanamõtsa ja Kiimariigi küla. – ES
Eesti TK 50; ÜAN