[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

Kirbla1 [`kirbla] ‹`Kirbla ~ -sseKirkihelkond ajaloolisel Läänemaal, sks Kirrefer.
Kihelkond XIV saj-st, kuid ajuti (nt 1728–1930) on olnud ka Lihulaga koos. Kirik on ehitatud u 1500. Nimi on pandud küla järgi. Vrd Kirbla2. – MK
BHO: 230; ENE-EE: IV, 529

Kirbla2 [`kirbla] ‹`Kirbla ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Kirla ~ `Kerla Kirküla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Lääne maakonnas Lihula vallas (Kirbla kirikumõis, Seira mõis), 1519 Kirpever (küla), 1534 Kirckver, 1549 Kirrever, 1565 Kiriffer by, 1798, 1844 Kirrefer.  B2
Küla on kuulunud XVI saj Lihula ametkonda, hilisemal ajal Seira mõisa alla. Tundub et p-aines nimes on algne. Sel juhul vrd isikunimesid Kerbo ~ Kierpo. 1534. a kirjapaneku ajal oli ka kirik tükk aega olemas olnud, selle mõjul võis tekkida kirjapanekusse k, vrd kirk ’kirik’. Nimi on olnud algselt vere-lõpuline, selle osise on asendanud la-liide.MK
BHO: 230; EAA.1.2.932:4, L 2; EAN; KNAB; Mellin; Mägiste 1929: 33; Schmidt 1844; Stackelberg 1928: 114

Kirbla3 [`kirbla] ‹`Kirbla ~ -sseHlspaik (küla) Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Abja vallas (Laatre mõis), ? XVI saj Corbelenn, 1504 Corbeles, 1511 Kurbelle, ? 1518 Korbolitz, 1560 Korbenkul, 1638 Kuerbely, 1797 Kirbel (mõis); läti Ķirbēni, Ķirbeļi.  C2
Piiriküla Kirbla on külana mainitud 1970, liideti 1977 Laatrega. Kirbla mõis (sks Kürbelshof), mis oli Laatre mõisa kõrvalmõis, ja põhiosa Kirbla külast jäi Läti poolele. Nime lähtekohaks võiks olla kõrb : kõrve, kui õ-d oleks tänapäeval edasi antud i-ga nagu oletab ka P. Johansen. Vrd Kirbla2. – MK
BHO II: 312; Johansen 1937: 59; KNAB; LGU: II, 37; Lvv: II, 225; Mellin; Rev 1638 II: 79

Kärbla [`kärbla] ‹-sseLNgküla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, mõis (Räägu-Kärbla mõis), sks Kerwel, 1511 Kerffel, 1517–1518, 1798 Kerwel, 1712 Kervell und Rähko, 1923 Kärbla (asundus).  A4
Mõisa kohta on teateid a-st 1511. Mellini kaardil 1798 on mõis, veski ja kõrts. Al 1865 oli Kärbla Räägu mõisa kõrvalmõis. 1920. a-test asundus, al 1977 küla. Kui oletada, et kirjapanekud kajastavad esisilbi ä-d, siis võiks võrdluseks tuua sõnad kärv (kärb) ’teatud madu’, kärv (kärb) ’kärg’, kärv ’sälk’. Arvestades võimalikku ä ja ö vaheldust vrd ka kõrb : kõrve. Vrd Kärbu. – MK
Bfl: I, 763; BHO: 220; EAA kinnistud; EAA.3.1.448:471, L 810; EAN; EMS: IV (18), 522; Johansen 1951: 260; KNAB; Mellin

Taebla [`taebla] ‹`Taebla ~ -sseLNgalevik Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, mõis, 1341 Taybile, 1367 Taibele, ? 1530 Taybell, 1798 Taibel.  A4
Keskajal oli Taebla Haapsalu toomkapiitli tulumaa. Mõisa kohta on teateid a-st 1515. Pärast mõisa jagamist 1920. a-tel asundus, 1970. a-tel asund, al 1977 alevik. Nime kohta on L. Kettunen teinud mitu oletust. Esmalt pakub ta vasteks sm taipale, taival ’koht, kust paate üle, näiteks üle maanina veetakse’, kuid võrdleb nime ka tegusõnaga taibuma, sm taipua ’painduma, koolduma’ ja sellest tuletatud oletusliku sõnaga *taipilas ’painduv, nõtke’. Teisal on ta nime lähtevormiks oletanud *Taevla, mida kõrvutab sõnaga taevas. Toodud võimalustest on tõenäolisim esimene. Vrd Taheva. – MK
Bfl: I, 998; BHO: 576; EAN; EO: 90, 307; LUB: III, 1040a; Mellin

Tarbja [`tarbja] ‹-lePaiküla Järva maakonnas Paide linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Paide vallas (Mäo mõis), 1564 Tarrepa (küla), 1615 Tarrapo, 1726, 1796 Tarbja, u 1900 Дарья, 1913 Тарбія.  C4
Küla on algselt olnud Türi-Alliku mõisa Väätsa vakuses, hiljem Mäo mõisa all. Nimi on olnud kaheosaline, algusosa aluseks tare, järelosa lähtekohaks pea. Tänapäeva nimelõpp on asendus, -ja võib olla lühenenud osisest -jõe või -oja. Küla asub jõe ääres. Varasemaid kirjapanekuid tundmata on L. Kettunen esitanud küsimärgiliselt nimekuju *Tarb-oja, nime algusosaga võrdleb ta tegusõnu tarbnema ja tarvima ’kasutama’. 1977 liideti Tarbjaga ↑Lasputre küla.MK
BHO: 52; EO: 44; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Jä: 113; Ungern-Sternberg 1912a: 74, 84

Torila-sseKodküla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, kuni 2017 Alatskivi vallas (Kokora mõis), 1582 Thoryl, 1585 Toryl, 1722 Torrilast.  B2
On hiljemalt XIX saj-st koosnenud kolmest osast: Mets-Torila põhjas, Suur-Torila keskel ja Väike-Torila ojast lõunas. 1977 liideti need kokku üheks külaks. Nimi koosneb tüvest Tori ja liitest -la. Tüve võimalikuks seletuseks pakub V. Pall sõnu tori ’renn’, torine ’kangekaelne, tõrges’, toru ’tobu’ jms, kuid arvab, et asulanimede puhul need vaevalt sobivad. Pigem võiks tegu olla vana isikunimega *Tori. Vrd Tori1. – PP
KNAB; PA I: 114; PTK I: 244–245

Turba [`turba] ‹`Turba ~ -sseNisalevik Harju maakonnas Saue vallas, kuni 2017 Nissi vallas (Riisipere mõis).  A3
Keila–Haapsalu raudteejaama ehitusel (1901–1904) asutati sealse tärklisetehase juurde Sooniste peatuskoht. Ellamaa rabas algas turbatootmine 1917 ja selle baasil rajati 1923 Ellamaa elektrijaam. Nende ümber kasvas jõudsalt töölisasula, mis 1938 sai Turba nime. Turba alevikuga liideti 1977 osa ↑Suurekivi külast.MK
ENE-EE: IX, 621–622

Varbla1 [`varbla] ‹`Varbla ~ -sseVarkihelkond ajaloolisel Läänemaal, sks Werpel.
Keskajal kuulus Varbla Saare-Lääne piiskopkonda ja Hanila kihelkonda, sai 1611 oma pastori, kuid oli hiljemgi mitu korda Hanilaga ühendatud. A-st 1710 moodustas koos Hanilaga kaksikkihelkonna. Varbla on olnud Läänemaa väiksemaid ja kõrvalisemaid kihelkondi. Tõenäoliselt on kihelkond saanud nime mõisalt. Varbla kirik asub Helmkülas. L. Kettunen võrdleb nime soome kohanimega Varpula ja esitab vasteks oletatava isikunime *Varbo(i), mille aluseks oleks linnunimetus varblane või varb ’kepp’. Sisekaota kohanime Varbola peab ta liitsõnast tekkinuks. Tähenduse poolest sobiksid kohanimevasteks paremini küll idapoolsed tuletised varve ja varvik ’noor mets’ (sm varvikko ’põõsastik, noor mets’). Vrd Varbola, Varpe. – MK
ENE: VIII, 310; EO: 142; VMS

Varbla2 [`varbla] ‹`Varbla ~ -sseVarküla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Varbla vallas (Vana-Varbla mõis), 1426 Warpell (mõis), 1732 Warbla m, 1798 Warbla M.  A1
Varbla külaks nimetati 1920. a-tel tekkinud Vana-Varbla asundus 1939. a paiku, külas asus varem Vana-Varbla mõis (sks Alt-Werpel). Varbla mõis, mille kohta on teateid a-st 1426, jagati Vana- ja Uue-Varblaks 1799, viimane asus praeguse Aruküla alal. Vrd Varbla1. – MK
BHO: 665; ERA.14.2.451 (Lääne maavalitsuse ettepanek 30. III 1939 nr 9033 asunduste asjus); KNAB; Mellin

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur