[KNR] Dictionary of Estonian Place names


Query: in

Leitud 2 artiklit

Tõstamaa1 [`tõsta`maa] ‹-leTõsalevik Pärnu maakonnas Pärnu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Tõstamaa vallas, mõis ja kirikumõis, 1553, 1601 Testama (mõis).  C2
Alevik tekkis Tõstamaa kiriku juurde XIX saj lõpul. 1970. a-tel oli nimekirjas Tõstamaa I, II ja III küla, mis liideti 1977 alevikuks. Tõstamaa nimi pärineb mõisalt, mille juurde kuulus juba 1560 hulk külasid ja muid maid. Nime seostab pärimus kõrge põllumaaga. Keeleliselt võiks nime aluseks olla sisekaota tegusõnatuletis tõstam(a). Praegune nimelõpp -maa on tekkinud hiljem rahvaetümoloogilisel teel. Vrd tuletisi tõstandus, tõstandis, tõstandik ’põlluosa kolmeväljasüsteemis’, uus tõstandus ’uudismaa, uuesti ülesharitud maa’. Tõstamaa alevikuga liideti 1977 Araka (u 1866 Аррака) ja Nurmiste (kuni u 1939 Tõstamaa asundus).MK
ENE-EE: IX, 659; ERA.14.2.715 (Pärnu maavalitsuse ettepanek dets-s 1938); KNAB; Pärnumaa 1930: 584, 585; Vene TK 126; Wd

Tõstamaa2 [`tõsta`maa] ‹-leTõskihelkond ajaloolisel Pärnumaal, sks Testama.
Tõstamaa alad kuulusid muinasajal Soontagana muinaskihelkonnaga kokku. 1234–1558 kuulus ala Saare-Lääne piiskopkonnale, hiljem Pärnule. 1534 kuulusid Tõhela ja Ermistu Koonga ametkonda, Liu, Pootsi, Värati küla ja Kihnu saar Audru ametkonda. Al 1613 on teateid Tõstamaa kirikust, mis alguses kuulus Pärnu, hiljem Audru alla, iseseisev kihelkond 1670. a-test. Nüüdne kirik on ehitatud 1763–1768. Vrd Tõstamaa1. – MK
BHO: 591; ENE: VIII, 151; Pärnumaa 1930: 585

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur