[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

Kuralase-leKhkküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Kihelkonna vallas (Tagamõisa mõis), 1645 Kurra Jurgen, 1692 Kuralase Hanso T. Neet, 1731 Kurro Laaso Michel, Kurra Laaso Wollmer, 1826 Kurrelasse, Kurrelas (küla).  B2
Küla on alguse saanud Kura üksjalakohast, millest pärimus räägib, et asutaja tulnud Põhjasõja ajal Kuramaalt. Nagu kirjapanekuist näha, oli sellenimeline koht olemas juba enne. Rahvajuttudes on tavaline sündmusi ettepoole tuua. 1731 oli juba neli talupoega lisanimega Kurro Laaso või Kurra Laaso, viiendaks Kurre Lasse. Rahvaetümoloogia ja L. Kettunen seovad nime (viimasel ka Kuralise, mida kohanimekartoteek ega tänapäeva rahvasuu ei tunne, esineb aga 1923. a loendis) sõnaga kuralane, kurelane. On võimalik, et Saaremaale tuli asukaid Kuramaalt. Võimalikud võrdlusalused on ka isikunimed Kura, Kuraßon, Kurra, sõna kura ’maapind’, samuti rootsi murdesõna korra ’väike veekogu, lomp’ ja rootsi isikunimi Korre (Kurre) : Korra (Kurra).MK
EO: 100; HK: 100; SK I: 133–134

Vaigu-leKhkküla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Kihelkonna vallas (Tagamõisa mõis), 1692 Waigko Jahni T. Risti Hundo Randast (talunaine), 1731 Waicko Iahn, 1826 Waigo.  B2
Ametlik küla al 1997, varem Rannaküla (1977–1997 Veere) osa. Külanimi tuleneb lisanimest. Küla on alguse saanud Vaigu talust, mille nime aluseks on ainenimetus vaik : vaigu või vaik : vaigu ’rahulik, vaga, vaikiv’. Vrd Vaigu-Rannaküla. – MK
KNAB; SK I: 475

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur