[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

Süldinä [`süldinä] ‹-le›, kirjakeeles ka Süldina Valpaikkond Valga maakonnas Valga vallas, kuni 2017 Karula vallas (Kaagjärve mõis), läti Žuldiņas, 1798 Sildena (kõrts), 1811 Schulding Krug, 1839 Schulte.  A2
Süldinä kõrtsikoht jääb tänapäeval Läti poole piiri. Süldinä paikkonnanime all tuntakse vanade talurühmade piirkonda Londi küla tuumikust lõuna pool, kuhu kuuluvad Venda (1592 Jurgy Went), Kaltsi (1592 Kalx Jakus) jt. Põhiosa vanast külast jääb Lätimaale, seda on tuntud Toomeni koolimaja järgi (Tomēnu skola ja Tomēni küla). Süldinä kõrts võib olla mainitud juba 1627 Kaagjärve mõisa kõrtsina. Nime päritolu pole selge. See võib olla saadud saksapärasest perekonnanimest, kuid samuti on võimalik rahvaetümoloogia saksa keele sõna Schuld ’süü, võlg’ alusel või on nimi algupäraselt seotud hoopis eesti sõnaga sild (süld). Süldinä kõrtsi juures ületas vana maantee oru täpselt veelahkme kohas. Süldinä ja Toomeni kandi vana külanimi oli *Sõdakülä (1582 Soda, 1585 Sodakula, 1592 Zodakila, 1627 Soda kuella, 1638 Sodaperra kyllo, 1723 Sodua Külla). See küla nagu ilmselt ka kogu Kaagjärve mõisa maa kuulus varem lahustükina Vaabina alla, alles Rootsi-aegsed revisjonid loetlesid seda Sangaste all. Nime tolleaegne täpne hääldus pole teada, kuid nimi ei pärine läti keelest ja seostub üpris kindlalt Säde jõe (läti Seda) algusega küla juurest. Vrd Kiiviti, Sülluste. – ES
EAA.1865.2.21/2:26, L 24p; Mellin; PA I: 88, 179; PA II: 443; Rev 1624/27 DL: 161; Rev 1638 I: 29–30; Rücker

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur