[KNR] Eesti kohanimeraamat

Söderby1 [sööderbi, rootsi sö́ödär`büü] ‹-sse›, kohalikus pruugis Serbe [`seerbe] Vor – küla Lääne maakonnas Vormsi vallas (Suuremõisa mõis), 1540 Suderbw, 1565 Södherby, 1689 Sörby, 1977–1997 Söderbi.  B3
● Rootsikeelne külanimi koosneb kahest osast: söder ’lõuna’ ja by ’küla’. Söderby moodustab Vormsi Norrbyga nimepaari. Samasugune paar on Riguldis. Vana pärimuse kohaselt viisid vormsilased oma maksud Turgu või Hankosse. Et meresõit oli raske, palusid nad Rootsi riigilt, et see saadaks maksukoguja Vormsile elama. Nii juhtuski. Esimese foogti nimi oli Hoppman. Ta laskis ehitada väikese mõisa, mis rahvasuus sai nime Serbe hoe [serbe huue] ’Söderby mõis’. Hiljem viidi mõis üle Obholmenisse (Ubbholmen, ↑Hosby). Mõis liideti 1750. a-tel Suuremõisaga (Magnushof), seejärel läks kogu Vormsi saar Stackelbergide suguvõsa valdusse. Vrd Söderby2. – MB
Johansen 1951: 277; Lagman 1964: 39, 43, 133; Russwurm 1855: I, 108–109; Tiberg 1951: 138–139; Wieselgren 1962: 44, 52, 102

Söderby2 [sööderbi, rootsi sö́ödär`büü] ‹-sse›, kohalikus pruugis Sedurbi Noa – paik (küla) Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas, kuni 2017 Noarootsi vallas (Riguldi mõis).  C2
● Liideti 1977 Riguldi külaga. Söderby (’lõunaküla’), nii nagu põhja pool olev Norrby, on asundusküla, mis Eesti maareformi ajal 1920. a-tel moodustati Riguldi mõisa maadest. Vrd samanimeliste, kuid vanuselt ja murdekujudelt vanemate küladega Vormsil. Vrd Söderby1. – MB
Hoppe 1995; Johansen 1951: 254; Lagman 1964: 35, 39, 53, 73