[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 5 artiklit

Sõmeru1Sõmeru ~ -sse ~ -leRakalevik Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas, kuni 2017 Sõmeru vallas, mõis, sks Neu-Sommerhusen, 1241 Somerueræ (küla).  C4
Algne küla hävitati pärast seda, kui Heinrich Hastfer oli 1642 küla endale saanud ja sinna mõisa (sks Neu-Sommerhusen) asutanud. 1726 on mainitud *Uusküla (Ny Dorff), kuid pole teada, kus see täpselt asus; Mellinil on Uuskülla mõisast põhja pool enne Aluveret. Mõisa ümber tekkis 1920. a-tel Sõmeru asundus, al 1977 alevik. Nimi on olnud vere-lõpuline, algusosa lähtekohaks sõmer : sõmera. Sõmeru aleviku kirdeosa kandis 1977. a-ni Kaarli asundi nime. Vrd Kaarli1, Sõmeru2. – MK
Joh LCD: 283, 610; KNAB

Sõmeru2Sõmeru ~ -sse ~ -leJürküla Harju maakonnas Kiili vallas (Nabala mõis), 1241 Someres (küla), 1586 Sommern, 1871 Sömmero.  B1
1977–1997 oli liidetud Nabala külaga. Nimi seostub ilmselt sõnaga sõmer : sõmera ’jäme liiv; tera(d)’, võrreldav kohanimi Soomes on Somero. Sõmeru piiresse kuulub ka endine ↑Siberi küla. Vrd Sõmeru1. – PP
EO: 188; Joh LCD: 609–610; LCD: 47r; Rev 1586: 86; Schmidt 1871

Sõmeru3Sõmeru ~ -sse ~ -leKosküla Harju maakonnas Kose vallas, mõis (Ravila mõis), sks Sommerhof, 1241 Semær, 1528 Somers, 1726 Sommer (küla), 1782 Sommerhof, Sömmero (karjamõis).  A2
Põline asulakoht. 1469 on küla juures mainitud mõisat, edaspidistes dokumentides see aga enam esile ei tule. XVIII saj alguses rajati külla Ravila mõisa kõrvalmõis. Nimi pärineb arvatavasti pinnasele viitavast sõnast sõmer ’jäme liiv, kruus’ ja see esineb asustusnimena üpris sageli. 1977 liideti Sõmeruga Maanteeääre küla. Maanteeääre läänepoolset osa on nimetatud ka Tire külaks, samanimeliste talude järgi. Vrd Sõmeru1. – TL
BHO: 557; EVK; Joh LCD: 600; Rev 1725/26 Ha: 315

Sõmeru4Sõmeru ~ -sse ~ -leAnnküla Järva maakonnas Paide linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Paide vallas (Purdi mõis), 1564 Sommer (küla), 1615 Sommerby.  C3
1977–1997 oli Sõmeru ametlikult Anna osa. Sõmeru nime aluseks on pinnase iseloomu näitav sõmer : sõmera. Võimalik ka, et nimi on siirik. Vana Sõmeru on näiteks Virumaal. Sõmeru lõunapoolsed talud kannavad Sõmeruaru nime, neid on vahel ka omaette külaks loetud. Vrd Sõmeru1. – MK
BHO: 558; EAN; KNAB; Ungern-Sternberg 1912b: 450, 462

Sõmeru5Sõmeru ~ -sse ~ -leMärküla Rapla maakonnas Märjamaa vallas (Haimre mõis), 1586, 1726 Sommero (küla Haimre mõisa all), 1798 Söm̄ero.  B1
1977–1997 oli Naistevalla osa. Nimi on pandud tõenäoliselt maapinna iseloomu järgi. Vrd Sõmeru1. – MK
Mellin; Rev 1586: 57; Rev 1725/26 Lä: 52

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur