[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 4 artiklit

Suurküla1 [`suurküla] ‹-`külla ~ -sseHMdküla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas, kuni 2017 Padise vallas (Ämari mõis), 1552 Surekulla, 1796 Surekülla, 1844 Suurkul, u 1900 Сууре-кюля.  A1
1241 on Taani hindamisraamatus Suurküla nimeks *Ämari (Hemæri). Pärast Ämari mõisa teket varasema küla Happemat asemele, on mainitud Ämari kõrvalvaldusena 1552 Surekulla. Ämari mõisavalla külad Liisküla (u 1900 Лис-кюля), Suurevälja (u 1900 Суревелья), Suurküla ja Tänavaotsa ühendati XX saj keskpaiku Ämari külaks, 1977 nimetati see Suurkülaks. Vrd Ämari1. – MK, PP
ENE-EE: IX, 43; Johansen 1951: 211; KNAB; Mellin; Schmidt 1844

Suurküla2 [`suurküla] ‹-`külla ~ -sse›, kohalikus pruugis `Suurkülä, kirjakeeles varem ka Joosu-Suurküla Plvküla Põlva maakonnas Põlva vallas, kuni 2017 Laheda vallas (Joosu mõis), u 1900 Сууръ-Кюла.  A3
Varem on sama piirkonda nimetatud *Pikkjärve külaks (1627 Pitker Kuella, 1638 Picker, 1738 Picktjerw, 1805 Pitkjerw). XVIII saj keskel jagati ajalooline küla Joosu ja Tilsi mõisa vahel. *Pikkjärve külanimi kadus, sest Joosule jäänud osa ei ulatunud Pikkjärve äärde välja, aga Tilsile jäänud osa muudeti valdavalt mõisamaaks. Kuna see oli peamine põlistalude piirkond Joosu mõisas, tekkis nimi Joosu-Suurküla, samamoodi nagu Väimelale jäänud Raiste küla nimetati 1930. a-te kaardil Väimela-Suurkülaks. Suurküla idaosa on Lüüsi, 1930. a-tel omaette küla. Suurkülaga on 1977 liidetud ↑Meltssaarõ.ES
EAA.567.3.186:3, L 3p; EAA.567.2.723:2, L 1p; Eesti TK 50; Rev 1624/27 DL: 58; Rev 1638 I: 134; Vene TK 42

Suurküla3 [`suurküla] ‹-`külla ~ -sseMärküla Rapla maakonnas Märjamaa vallas (Orgita mõis), u 1900 Сурекюля, 1913 Suurküla.  C1
Külana märgitud ka 1922. a rahvaloenduse materjalides. Suurküla on tavaliselt küla osa nimi. 1977–1997 oligi Suurküla Paaduotsa osa. XIX saj kaartidel on küla koos Paaduotsa ja Rassiotsaga nimetatud mõisa järgi Orgitaks (1855–1859 Розенталь, 1871 Orgita), veel varasemal ajal näib nimeks olevat olnud Teliste (1844 Tellist), samuti mõisa järgi (↑Paaduotsa).MK
 EAA.298.2.71, L 3; EAN; KNAB; Schmidt 1844; Schmidt 1871

Suurküla4 [`suurküla] ‹-`külla ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Kabala Rappaik (küla) Rapla maakonnas Rapla vallas, kuni 2017 Raikküla vallas (Kabala mõis), 1241 Capal, 1472 Cappel, 1725 Kappell, 1798 Kabbala.  C4
Nimetati varem Kabalaks, uuem nimi Suurküla tuli alles XX saj (1913 Суурекюла). 1977 liideti Lõpemetsaga. Kabala nime seletab L. Kettunen sõnaga kaba ’mingi eseme laiem ots, püssipära’ või kapp : kapa. Rahvapärimuses seotakse nime teke sõnaga kabel, sest Kabala mõis olevat alguses kloostriks ehk kabeliks ehitatud. Kabala mõisa ümber kujunenud asundust nimetati vahepeal Tamme külaks, nüüd on see uuesti ↑Kabala küla.PP
Bfl: I, 296; EO: 73–74; Joh LCD: 403–404; KM: E 52645 – 1914; LCD: 41v; Mellin; Rev 1725/26 Ha: 274

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur