[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 3 artiklit

Suuremõisa1 [suure`mõisa] ‹-`mõisa ~ -ssePhlküla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Pühalepa vallas, mõis, sks Großenhof, 1633 Grossenhof, 1732 Sure m., 1798 Grosenhof, Suure M.  C3
1519. a kirjapanekus nimega hoff tho Poylow ’Pühalepa mõis’, 1560 Poylipe. 1920. a-test Suuremõisa asundus, al 1977 küla. Suuremõisa nime sai saare suurima ja vägevaima mõisana. Ka Pühalepa valda nimetati 1935. a-ni Suuremõisa vallaks, rahvapäraselt Suurevallaks. C. Russwurmi järgi olevat pärimuse kohaselt Suuremõisa asemel seal leidunud allika järgi varem olnud Suur-Hallikaküla ja ka Suuremõisat olevat alguses hüütud Hallika mõisaks.MK
BHO: 91; HK: 28, 234; Ligi 1961: 374; Uuet 2002: 54

Suuremõisa2 [suure`mõisa] ‹-`mõisa ~ -sseVorküla Lääne maakonnas Vormsi vallas, mõis, rts Magnushov [maŋnũs`hoov], erts Storhovet [`stu(u)r-huue] ~ Hovet [hu(u)e], sks Magnushof, 1732 Hiorootsi sure mois.  A4
1604 läänistas Rootsi kuningas lipnik Magnus Brümmerile Bussby küla, kuhu ehitati väike mõis. 1625 ja 1645 mainitakse mõisat oma asutaja nimega Magnushof, ajuti ka Hof Busby, Bussby herrgård, Nyhof, Grossenhof jne. Saare rootslaste murdes kinnistusid nimekujud Storhovet ’suur mõis’ või lühidalt Hovet ’mõis’. Mõis oli hiljem XVII saj De la Gardie ja Königsmarcki perekondade omanduses. 1753 läks Suuremõisa ja väike ↑Söderby mõis ehk kogu Vormsi saar Stackelbergide valdusse, kuni Vene riik selle 1894 ära ostis. 1917. a revolutsiooni ajal saarele paigutatud Vene sõjavägi lõhkus mõisat, millest sai alguse selle allakäik. Eestikeelne nimi on rootsikeelse kohaliku nime tõlkelaen. 1920. a-test oli Suuremõisa asundus, al 1977 küla. Suuremõisa piiresse kuuluvad omaaegsed asunduspiirkonnad Bussby (erts Bussbe [`bũsbe]), Kärret (erts Kärre) ja Tompo [tompu].MB, MK
Aman 1992: 388; BHO: 332; Johansen 1951: 274, 278; Kanarbik 2003: 12–15; Lagman 1964: 38, 41, 133–134, 139, 262–263; Russwurm 1855: I, 105–106, 108, 121; Söderbäck 1939: 93–95; Thor-Helle 1732: 320; Tiberg 1951: 138–140, 154; Wieselgren 1962: 33, 36, 40–42, 44, 53, 104–105

Suuremõisa3 [suure`mõisa] ‹-`mõisa ~ -sseMuhküla Saare maakonnas Muhu vallas, mõis, sks Mohn-Großenhof, 1782 Muhho ma suur mois.  C2
Muhu-Suuremõisa mõis rajati XVI saj keskel (Moen). Mõis asus algselt praeguse Vanamõisa küla kohal, kust viidi 1626 üle varasema küla Innekülla ehk Ennenküll kohale. XIX saj II poolel tekkis küla mõisast põhja pool Suuremõisa põllule (u 1900 Гроссенгофское поле (Сууремойза полдъ)) ning see vastab praegusele Suuremõisa külale. Küla jagatakse peamiselt kaheks: loodepoolne Sillaääre ehk Passiküla ja kagupoolne Jaanisaadu ehk Kaaniküla. Mõisa maadele tekkis 1920. a-tel asundus, mis nimetati ↑Lahekülaks. Vrd Vanamõisa10. – MK
BHO: 358; KN; KNAB; Ligi 1961: 352; SK I: 397

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur