[KNR] Eesti kohanimeraamat

Suuremõisa2 [suure‿`mõisa] ‹-`mõisa ~ -sse› Vor – küla Lääne maakonnas Vormsi vallas, mõis, rts Magnushov [maŋnũs`hoov], erts Storhovet [`stu(u)r-huue] ~ Hovet [hu(u)e], sks Magnushof, 1732 Hiorootsi sure mois.  A4
● 1604 läänistas Rootsi kuningas lipnik Magnus Brümmerile Bussby küla, kuhu ehitati väike mõis. 1625 ja 1645 mainitakse mõisat oma asutaja nimega Magnushof, ajuti ka Hof Busby, Bussby herrgård, Nyhof, Grossenhof jne. Saare rootslaste murdes kinnistusid nimekujud Storhovet ’suur mõis’ või lühidalt Hovet ’mõis’. Mõis oli hiljem XVII saj De la Gardie ja Königsmarcki perekondade omanduses. 1753 läks Suuremõisa ja väike ↑Söderby mõis ehk kogu Vormsi saar Stackelbergide valdusse, kuni Vene riik selle 1894 ära ostis. 1917. a revolutsiooni ajal saarele paigutatud Vene sõjavägi lõhkus mõisat, millest sai alguse selle allakäik. Eestikeelne nimi on rootsikeelse kohaliku nime tõlkelaen. 1920. a-test oli Suuremõisa asundus, al 1977 küla. Suuremõisa piiresse kuuluvad omaaegsed asunduspiirkonnad Bussby (erts Bussbe [`bũsbe]), Kärret (erts Kärre) ja Tompo [tompu]. – MB, MK
Aman 1992: 388; BHO: 332; Johansen 1951: 274, 278; Kanarbik 2003: 12–15; Lagman 1964: 38, 41, 133–134, 139, 262–263; Russwurm 1855: I, 105–106, 108, 121; Söderbäck 1939: 93–95; Thor-Helle 1732: 320; Tiberg 1951: 138–140, 154; Wieselgren 1962: 33, 36, 40–42, 44, 53, 104–105