[KNR] Eesti kohanimeraamat

Supsi ‹`Supsi ~ -sse› Kõp – küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas, kuni 2017 Kõpu vallas (Suure-Kõpu mõis), 1724 Subsi Matsi Jurry (talupoeg Kõpu mõisas), 1782 Köppo mit Subsie, 1797 Supsi (karjamõis).  A2
● Praegune Supsi küla asub endise Supsi karjamõisa kohal. Mellini kaardil 1797 on karjamõisale lisaks Supsi talu, viimane asub Puiatu mõisast põhja pool praeguses Väike-Kõpu külas. Nime tähendussisu on teadmata, eesti keelest on raske leida tähenduseks kohanimeks sobivat sõna, vrd sups ’pauk’, ’jääsupp’, supsik ’väike viljavihk’. L. Kettunen on kohanime algvormiks oletanud *Subisi ja võrrelnud seda soome perekonnanimega Supinen, tegusõnaga supista ’sosistada’ ja ühenditega supi suomalainen ’täiesti soomlane’ ning eesti subi sańt ’täiesti vaene, puupaljas’. Peale selle tunneb ta Viljandi khk-st talunime Supsera, mis kirikuraamatus olevat kantseleietümoloogiana Supsaare. Helme khk-st pärineb järvenime kirjapanek Supszen szee. Vrd ka 1630 Pirmastu küla all Subse Matz. Saaremaa Suba ja Subi puhul on võrdluseks toodud sks murdeline Schubbejack ’kelm, petis, kaabakas’, samuti lisanimi Schuppe ja eesnimi Subbe või Schubbe täisnimest Subbert. XVI saj on Suure-Jaani ning Kõpu piirkonnas lisanimena kasutusel olnud Suba ja Subiel. Ehkki Hiiumaa sõna subi, sube ’metsaülem’ on registreeritud kitsalt alalt, väärib märkimist, et Saaremaal on Supsimets ja ka Kõpu Supsi karjamõisat nimetab Balti kohaleksikon (BHO) metskonnaks (Forstei). Supsiga on 1977 liidetud Jõeküla (1945 Jõe), Napsi (1839 Napsi), osa Mõisavälja külast (1930. a-tel Asuküla) ja Keskküla asundusest (↑Kõpu¹). – MK
BHO: 568; EO: 169, 202; Hupel 1774–1782: III, 319; KNAB; LGU: II, 393; LVVA.7348.1.6:17, L 13p; Mellin; PA IV: 282, 283; RGADA.274.1.181/6:40, L 529p; Rücker; SK I: 392; VMS