[KNR] Eesti kohanimeraamat


Päring: osas

Leitud 2 artiklit

Sulbi1-le›, kohalikus pruugis-lõSeküla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Vaaksaarõ nulk), u 1790 Пѣ[...]ѣлище Анашкино (?), u 1866 Сулпикова, 1872 Сюльпиково, ? 1885 Pelsik, 1904 Sulbi, Сю́льпики, 1922 Sulvi.  C2
XIX saj kuulus küla Voronitsa (Воронкино) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse. 1977–1997 oli Kiislova küla osa. J. Truusmann toob kohanime seletuseks sõna sulp ’vedel rokk jahust ja heinapurust; pudrutaoline mass’; väheusutavad lähted on sulbatus ’lumelörts’ (Plv) või leedu sulpeti (õieti čiulpti) ’imema’. Tegemist on arvatavasti lõunaeestilise kohanimega, millest on tulenenud ka vene nimekuju Сюльпики. Vrd Pelsi, Sulbi2, Vaaksaarõ. – AK
Academic; Hurt 1904: XXII; KNAB; PGM 1785–1792; Pskov 1885: 584; RL 1922; SeK: 145; Truusmann 1890: 58; Truusmann 1897a: 46; Truusmann 1897b: 75; Vasilev 1882: 310; Vene TK 126

Sulbi2`Sulpi ~ -sse›, rahvakeeles ka Sulbi liin Urvküla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Sõmerpalu vallas (Kärgula mõis), 1627 Sulpe Matz, 1638 Sulp Matthias, 1684 Sulbi Kleis, 1782 Dorf Sulbi.  B3
Algselt on olnud tegemist talukohaga *Piilpalo külas, 1627. a revisjon nimetas seda jõe järgi ka Võhandu külaks (Wohanda Kuella). 1684 oli Sulbi talu kõrval samuti Sulbi nime kandev mõisa veski. Külanimena on Sulbit märgitud XVIII saj lõpu hingeloendites. XIX saj kujunes Sulbi Kärgula valla keskuseks vallamaja ja kooliga. 1920. a-tel tekkis siia alevik. 1940.–1970. a-tel oli külanimeks Sulbi-Kiitski, nime teine pool Sulbiga samavanuse Kiitski talurühma järgi. Sulbi on lõunaeesti talupoja põline lisanimi, mida leidub arvukamalt Võnnu khk-s. Kärgulasse võib see olla tulnud Vaabinast, kus 1592 elasid Sulwy Tit ja Sulvi Mius. Lisanime tähendus pole teada, vrd sulp ’vedel rokk jahust ja heinapurust, pudrutaoline mass’. Sulbi küla vanim teadaolev nimi *Piilpalo (1544 Pillepal, 1638 Pylepahll, 1752 Pilo Palo, 1762 Pilopalo) sisaldab järelosana arvatavasti sõna palo ’kuiv männimets’. Külanime tuum on säilinud Piiloja talunimes teisel pool kunagist mõisa- ja külapiiri Osulas. Nime võib vaadelda paaris Sõmerpalu nimega, mõlemad on algselt olnud väiksemad külad keskele jääva ja suurema Osula küla servades. Vrd Pulli6. – ES
BHO: 215;  EAA.308.2.182, L 1; EAA.1865.2.130/3:14, L 14; EAA.1270.2.2:127, L 126p; PA II: 441; Rev 1624/27 DL: 61; Rev 1638 I: 151

Jaga

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur